kaitseksid. Niisiis võib öelda, et lex talionis't tulnuks rakendada ju õilsal eesmärgil. Samuti leidis H. Grotius, et lex talionis - see ei ole mitte ainult kannatanu kättemaks kurjategijale, vaid ta omab endas ka üldkasulikkust ühiskonnale: nimelt ta tõkestab igasugused edaspidised kuriteo kavatsused. Niisiis võib öelda, et tegemist on justkui hirmufaktoriga, mõjutades kuritegelikule teele kalduvaid isikuid, et nad ei kavatseks mõningatel põhjustel sooritada kuritegu. Lex talionis'e kohta kehtib küll ütlus, "kurjaga kurja peale", ent samas kannab ta endas ennetuslikku joont. H. Grotius märkis ka, et karistus peab olema sealjuures süüga proportsioonis - vaid siis on lex talionis oma eesmärki täitnud.1 Seega võib öelda, et rääkides lex talionis'est, ei tohiks sellesse mõistesse suhtuda kui millessegi brutaalsesse. Oli ju tollel primitiivsel seadusel ka siiski positiivne pool
Vähid on väga kiinduvad isksused kuigi nad seda välja ei näita. Kõige paremini tunnevad nad endeid pereringis, kellele nad kogu südamest pühenduvad. Vahetevahel on Vähkidel tunne, et ka lähedased neid tegelikult ei mõista, siis langevad nad masendusse ja tõmbuvad endasse. Nende armusuheted ja kodune elu on tihtipeale tulvil muresid ja raskusi, millest nad aga oma suure visaduse ja kannatlikkusega enamasti üle saavad. Kui te vaatate looduslikku vähki, näib, nagu kavatseks ta teid vägevasse kaisutusse haarata. Ta sõrad on laiali sirutatud, justkui ootaks ta, mil te nende vahele langete. Ent vähi sõrad on väga tugevad ja kord juba kinni napsanult hoiab ta teid tõeliselt raudses haardes. Sama kehtib suhetes Vähist partneriga. Ta suhtub armastusse täie tõsisusega, ja et ta on nii kiindunud oma emasse, otsib ta inimest, kellesse sama intensiivelt suhtuda. Mõnedele võib see tunduda liigse omamispüüdluse ja lämmatamisega.
sõidukis Tartu Vanglasse ka teisi nii nais- kui meessoost kinnipeetavaid ja vahistatuid. Et sõidukis puudusid tehnilised võimalused vangistatute eraldi hoidmiseks, paigaldas saatemeeskonna ülem K-le sõidu ajaks käerauad, nii et neli ja pool tundi kestnud sõidu ajal olid K käed pidevalt selja taga. K ei käitunud enne sõitu ega sõidu ajal agressiivselt. Samuti puudusid vanglal andmed selle kohta, et K oleks põgenemiskalduvustega, ohtlik teistele või iseendale või kavatseks toime panna õigusrikkumise. K on seisukohal, et tema suhtes kohaldati ohjeldusmeedet ebaseaduslikult. Käerauade paigaldamiseks puudusid vangistusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud alused, samuti ka vajadus, sest julgeolek oli tagatud relvastatud valve ja saatemeeskonna abil. Lisaks rikkus vangla tema hinnangul PS § 18 lg 1, milles on sätestatud piinamise keeld. Tal oli autos käte asendi tõttu väga
“ Üle 40-aastane mees ütles: “Temperamendil ja agressiivsusel ei ole seost kuna temperament on inimesel juba noorest peale aga agressiivsus tuleb aastatega.“ Samas ei ole see tõsi, on 65 tehtud katseid imikutega, ning juba selles eas olid erinevad temperamenditüübid ning selle suhe agressiivsusega. „Mõned temperamendid on loomult agressiivsemad ilma, et kavatseks agressivsed olla. nt üldiselt ekstraverdid mõjuvad intensiivsemalt ehk agressiivsemalt kui introverdid,“ ütles kuni 18-aastane noor daam. 19-30-aastane naine ütles, et temperamendi ja agressiivsuse vahel on õrn joon, mida inimene saab talitseda oma enda iseloomu ja ellu suhtumisega. Agressiivsus on pigem halb omadus , ründav jms. Temperamente on inimene, kes on tegelikult lihtsalt elavaloomuline vms, kuid kui õrn piir murdub, võib tulemus olla negatiivne
tööliste õigustatud nõudmisi vabrikute omanike ees kaitsta. Järgmistel päevadel algasidki läbirääkimised. Mõnel pool hakati järeleandmisi tegema. Esimene kokkupõrge toimus 14.01 Tallinna sadama juures. Kõigepealt hakati tööliste hulgas levitama kuuldusi, et sadama elevaatori töölised ei ole streigiga ühinenud 8 (tegelikult olid). Samal ajal levitati võimude hulgas kuuldusi, nagu kavatseks suur rahvamass sadama kõrval asuvat piirivalvegordonit rünnata. Sõdurid asusid kogunevat rahvahulka laiali ajama. Rahavs hakkas laiali jooksma, millest soldatid said hoogu juurde, hakkasid rahvast taga ajama, püssipärade ja mõnel puhul ka tääkidega 1 inimene sai surma, mitmed vigastada. Mayeri keemiavabrik ei olnud streigiga ühinenud, ja vabriku juhtkond oli sõjaväesalga vabriku kaitseks pannud, kokkupõrke tõttu sai surma 6 inimest. Pärast seda hakkas olukord linnas rahunema. 23