Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad. Hoopis teistsugused olid sotsiaalsed suhted suurlinnades Kielis, Berliinis ja Londonis, mida ta tudengina külastas. Ta hakkas vastandama suhteid, mis olid tekkinud loomulikul pinnal ja suhteid, mis tekkisid plaanitult, kavandatult. Viimaseid pidas ta ainult tegelikkuse varjuks. Selle alusel jagas ta inimestevahelised suhted sellisteks, mille puhul üksteisele palju tähendatakse, üksteist abistada püütakse, ise ennast teistega seotud olevana tuntakse ja suheteks, mille puhul inimesed on üksteisele võõrad, kuid suhtlevad omavahel, kuna järgivad teatud eesmärki, näit. kauplevad võõra kaubaga, et ise sellest tulu saada. Majandus on see tüüpiline sfäär, kus toimib ühiskond. Juba kauplemise näitele
Näiteks, millisel hetkel hakkab tarkvarafirma, mis arendab peer-to-peer rakendust37, mida kasutavad lõppkasutajad autoriõigustega kaitstud materjalide jagamiseks, rikkumisele kaasa aitama ning vastutama sekundaarvastutuse alusel? Lisaks on ebaselge, kas ettevõtte aitab rikkumisele kaasa lihtsalt luues tarkvara, mida on võimalik kasutada üksnes rikkuvaks tegevuseks või kas ettevõte on rikkumise eest vastutav ainult siis, kui tarkvara esmane kasutusviis on kavandatult rikkuv. Samuti on võimalik, et teenusepakkuja osaleb rikkumises ainult siis, kui oluline osa lõppkasutajatest kasutab tehnoloogiat rikkuval eesmärgil. Sellisel juhul tekib aga jälle küsimus, kui suur hulk kasutajaid peab osalema rikkuvas tegevuses, et see moodustaks olulise osa kliendibaasist. Need on põhilised problemaatilised küsimused sekundaarvastutuse doktriini kohta ja võiks arvata, et kohus oma otsustega või seadusandlus on igaühele neist selgelt ja üheselt vastanud.
ekslikult primaarseks finantskontrolli. Seega peab sisekontrolli süsteem vastama juhtkonna ootustele ning olema tulemuslik. Juhtide ootusi sisekontrolli toimimisest hinnatakse järgmiste tunnustega: enesekindlus- tähendab seda, et kontrolli keskkond toimib efektiivselt ja tulemuslikult, vähendades riske kõigil juhtimistasandeil kinnitus selle kohta, et kontrolli-, vastavuse- ja montooringu protseduurid töötavad kavandatult kindlus, mis tähendab seda, et kõik süsteemid saavad hakkama muutustega usaldusväärsus, mis on suunatud org-i välistele tarbijatele selle kohta, et juhtkond teeb kõik endast oleneva, et saavutada kontrolli süsteemi eesmärke. Sisekontroll tulemuslikkuse alusel · Sobivus tähendab õigeid eeskirju, protseduuri reegleid ning menetlusi õigel ajal ja õiges kohas ning vastavuses org-i põhieesmärkidega, ülesannetega ja riskidega.
eelarveliste näitajate ja normatiividega); 3) varade kaitstus – tagada kaitstus, säilimine (nt kassa tegevus); 4) funktsioonide lahususe tagamine – kõigil on ettenähtud oma õigused-kohustused funktsiooni raames, iga töötaja peab neid teadma, kõik peab toimima nii, nagu juhid on ette näinud. Kontrollitegevused peaksid ideaalis andma juhtidele kindlustunde, et organisatsiooni juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda sellisel kujul ja sellise aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga, vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel
teatud varade säilivus (näiteks: kassa, kes võib sinna siseneda, kuidas siseneda, kus on võtmed jne - küsimus on selles, kas käitutakse nii või mitte); 5. Funktsioonide lahusus, selle tagamine kõigil on ettenähtud oma õigused ja kohustused tema funktsioonide raames. Kontrolli tegevused peaksid ideaalis andma juhtidele kindlustunde, et organisatsiooni juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda ja edastada sellisel kujul ning aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel.
teooria põhjal koostatud kavandist. Vastav info peab kajastuma kirjalikus töös ja 58 olema asjakohaselt arvesse võetud tulemuste tõlgendamisel ja järeldustega kaasnevate piirangute avamisel. Läbiviimise etapil on õpilase iseseisvus suurim ja juhendaja peab siinkohal peamiselt jälgima koos juhendatavaga, et kõik töötaks kavandatult. Lisaks tuleb jälgida, et kogu protsess saaks piisavalt dokumenteeritud. Kui tekib vajadus suuremateks muudatusteks, siis tuleb uuringu tegemisel liikuda tagasi kavandamise etappi. Sõltuvalt uurimistööst võib läbiviimise etapis lisanduda vajadus omandada uue uurimismeetodi rakendamise oskus. Vajaduse ilmnemisel tuleks õpilasel esmalt koguda täiendavat taustinformatsiooni ja seejärel enne meetodi rakendamist arutada kogu tegevus juhendajaga läbi
(juht ja alluva otsustavad koos või otsustab alluv juhi nõuannete ja toetuse abil). · S4 - Delegeerimine (alluvad langetavad iseseisvaid otsuseid). S1 ja S4 - kriisijuhtimise stiilid. Tulemuste täitmise kontroll, täpsustamine ja hindamine toimuvad juhi ning alluva vahel nn. hindamisvestluse käigus, kusjuures pearollis on juht. Sagedus: 1*kvartalis. Hinnatakse: - millised äritulemused? - millised funktsionaalsed- ja tugitulemused? - saavutatud kavandatult või juhuslikult? NB! Lisaks ettevõtte arengu jälgimisele (juhi poolt), aitab kaasa alluva arengule. NB! Siduda tulemused ja nende saavutamine personalipoliitikaga st. hindamise, arendamise ja motiveerimisega/hüvitamisega! Tulemusjuhtimise tugevad ja nõrgad küljed selgusid Soomes läbi viidud uuringu alusel järgmiselt. Tugevused: Tulemusüksuse informeerituse tõus 70%, Tulemusüksuse juhtide motiveerituse tõus 50%, Tulemusüksuse tegevuse tõhususe ja paindlikkuse kasv 45%,
annaabi.ee 
