Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni 1939. Kultuur. Tahkuranna vallal on pikaajalised kultuuritraditsioonid. 1867. aastal toimus Uulus esimene Pärnumaa Kihelkonna laulupidu. Tahkurannast on pärit koorijuht, helilooja ja muusikamees ning ka laulu ,,Ööbikule" viisi autor Karl Ramm. Tahkuranna vallavalitsus on vallaelanikele loonud võimalused vaba aja veetmiseks, korraldamiseks ja kultuuriürituste toimumiseks. Haridus. Tahkurannas võib saada alghariduse Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis või Uulu
Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikele annetatud Vabadusristist said
põeb. · Autor ei tohi lahkuda oma kangelase juurest mitte kunagi ning mitte kuhugi, olgugi et polkovniku lesk talle vastumeelne on. · Lesk on hoos ning nüüd materdab ta juba tütretütre kavaleri, kes tema silmis on lihttööline, poisil olevat viis miljonit maksalutikat ning naisele jääb arusaamatuks see, mida tahab selline lihttööline POLKOVNIKU LAPSELAPSEST. Tütretütrel on pisarad silmis, ta soovib kohe lauast lahkuda, kavalerile pakub aga jutt huvi, ta tahab veenduda, et lese soositud väimees oli ikka tõesti kroonut teenimas. Noorpaar lahkub, lesk tunneb suurt solvatust. · Väimehele heidab lesk ette tütre valesti kasvatamist mees lahkub solvavalt, ükskõikselt kummardudes ning kiiresti ... · ,,Nihilismus acutus" selle diagnoosi lesk võtab, sõnapaar meeldib naisele. Arst kummardab ja naeratab. Siiski ei jää lesk rahule vaid ühe diagnoosiga, tema on
kindlasti hetkel põeb. Autor ei tohi lahkuda oma kangelase juurest mitte kunagi ning mitte kuhugi, olgugi et polkovniku lesk talle vastumeelne on. Lesk on hoos ning nüüd materdab ta juba tütretütre kavaleri, kes tema silmis on lihttööline, poisil olevat viis miljonit maksalutikat ning naisele jääb arusaamatuks see, mida tahab selline lihttööline POLKOVNIKU LAPSELAPSEST. Tütretütrel on pisarad silmis, ta soovib kohe lauast lahkuda, kavalerile pakub aga jutt huvi, ta tahab veenduda, et lese soositud väimees oli ikka tõesti kroonut teenimas. Noorpaar lahkub, lesk tunneb suurt solvatust. Väimehele heidab lesk ette tütre valesti kasvatamist mees lahkub solvavalt, ükskõikselt kummardudes ning kiiresti ... ,,Nihilismus acutus" selle diagnoosi lesk võtab, sõnapaar meeldib naisele. Arst kummardab ja naeratab. Siiski ei jää lesk rahule vaid ühe diagnoosiga,
|Järele talle! {18501}{18594}Keera paremale, järele talle!|Pea kinni! {18808}{18847}Järele talle! {19036}{19128}Pea kinni! Järele!|Tulge, tulge! Pea kinni! {20753}{20858}Meie väed jätsid linna maha punastele.|Linn jäi kaitseta. {20862}{20909}Ja siis tulistasid koolipoisid|inimeste pihta. {20913}{21000}Poisid valvasid öösel korda!|Kaitsesid ladusid riisujate eest. {21180}{21257}Need olid Kommertskooli poisid.|Ja siis läksid linnast Viljandi suunas. {21594}{21625}No ütle siis oma kavalerile... {21629}{21657}Onu! {21666}{21763}... et ta koolimütsiga ringi ei käiks!|Punane patrull jahib koolipoisse. {21891}{21939}Võta müts ära! {21993}{22034}Võta müts ära! {22059}{22107}Kõik paigale! {22170}{22245}Üks mees siia, teine sinna! {22252}{22313}Siin on liiga palju rahvast. {22358}{22435}Teie räägib|Tartu miilitabrigaadi ülem. {22442}{22553}Võim linnas on meie käes,|kuni Punaarmee tulekuni. {22717}{22800}Milline valgekaartlase lõust! {22825}{22899}Tule siia!|Tule aga tule!
kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile. Revino Edise kõrval asunud Revino küla omandas 1477. aastal Berendt Taube. Küla suurus oli tolal 4-6 adramaad, kus elas kümmekond peret.1844. aastaks oli perede arv tõusnud 16-ni. 1850. aasta revisjonis küla enam eksisteeri, sest selle maad olid võetud mõisapoldude alla ja talupojad mujale asustatud. 1921. aastal Edise mõisa maade kruntimisel läks kunagise Revino küla süda vabadusristi kavalerile Jüri Jürissonile, kelle talu nimetati lähedal asunud muinasaegse kivikalme järgi Kalmu taluks. Teise maailmasõja järel muudeti peremeheta jäänud talu saksa sõjavangide laagri nr 289 põllumajanduslikuks abimajandiks. Pärast vangide lahkumist 1949. aasta lõpul rajati samasse Kalmu aiand, hilisema nimega Jõhvi aiand, mille territoorium hõlmas kadunud Revino küla maid. Edise mõisa suurus ja hilisemad omanikud
annaabi.ee 
