Merelisus on hilisem, asendades vanu egeuse merejumalaid nagu Nereus ja Proteus. Võimalik, et tegemist on Zeusi enda eripärase allomorfiga, kes temast eraldus või järele jäi, kui Zeus ise ürgsest Maa-ühtest irdus. Poseidoni eriareng võis aset leida Peloponnosel teise aastatuhande jooksul. Hermes: Zeusi ja Maia poeg, üks paljudest abieluvälistest. Hermes on teede ja teekondade jumal, liikluse (ka surmariiki) patroon, karja ja karjamaa kaistja. Lisaks vembumees, kavaldaja, petis ja suli. Hermes riukalikus on üldise eeposliku usupilamise tagajärg. Poeg Pan. Ares ja Hephaistos: teisejärgulise olümplased, arvatavasti substraadist pärinevate nimedega. Zeusi ja Hera pojad, mis on iseenesest tühisuse tunnus, sest tähtsaimateks sigitusteks valis Zeus tavaliselt abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse
asetses jumalate elupaik, kus vikerkaaresild viis otse allmaailma. Üle mere elasid härmahiiud (inimeste ja jumalate vaenulikud gigandid). Pärimuse järgi pidi maailm hukkuma hea ja kurja viimases võitluses. See tähendas kõige hukku (ka jumalate) ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat Odin (sõja- ja päikesejumal, oli laia kübaraga ükssilmne vanamees, ta valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti, ta oli sageli petlik kavaldaja, eelkõige oli ta sõjaõhutaja ning valitseja Valhallas), Thor (pikse- ja taevajumal, kujutati punahabemelise vanamehena, ta oli usaldusväärne ja rahumeelsete põlluharijate seas kõrgelt hinnatud), Frej (viljakusejumal, samuti rahu ja jõukuse jumal, ta edendas nii taimekasvu kui ka inimeste ja loomade sigivust, sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse
o Jumalad jagunesid kahte peresse: Aasid ja Vaanid, kes kunagi olid sõjajalal, ent nüüdseks leidnud rahu. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside perekonnast. Kolm tähtsaimat jumalat olid Odin (sõja- ja päikesejumal), Thor (taeva- ja piksejumal) ja Frej (viljakusjumal). Nende vastandiks oli kurjade jõudude kehastus hiid Loki. o Odin laia kübaraga vana mees, kes loovutas ühe oma silma, et juua tarkuse allikast. Petlik kavaldaja, tundis nõiakunsti, ning sõjaõhutaja ja sõjajumal. Valhallase valitseja ja valküüride abistaja, koos kaheksajalgse hobusega. o Thor usaldusväärne punahabeline vanamees, kelle haamer märkis pikset, ning vankrirattad kõuemürinat rahulike põllumeeste poolt hinnatud. o Frej Vaanide perest pärit suure suguelundiga kujutatud rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes hoolitses taimekasvu,
81 Thomas Keneally dokumentaaljutustus püüab Schindleri keerukat karakterit lahti „muukida“, autor tutvustab juba raamatu esimestest lehekülgedest alates ka oma kangelase inimlikke nõrkusi. Viimaseid koguneb isegi kahtlaselt palju ning tavamoraali mõõdupuuga võttes tuleks Schindleri paturegister üpris mahukas. Ta oli suur kombinaator, kavaldaja ja blufivend, hangeldaja ja aferist, pealekauba kirglik suitsetaja, agar napsitaja, muretu elunautija ja oivaline seelikukütt – ning kõike seda keset vangilaagrite Saksamaad (raamatu tegevus algab sügisel 1943). http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/02/05/kultuur.htm#teine Katre Talviste Schindleri nimekirja pole kunagi olnud
annaabi.ee 
