tegevuskava. Strateegilised kavad ja plaanid hõlmavad kogu ettevõtte, sõnastab täpselt üldeesmärgid, katavad pika ajavahemiku, nende alusel koostatakse taktikalised plaanid. Taktikalised kavad ja plaanid - kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas üldeesmärke saavutada, lähtutakse sellest, et eesmärgid on juba olemas, hõlmavad lühikesi ajavahemikke aasta, kvartal, kuu, päev. Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseiks või jooksvaiks kavadeks ja plaanideks. Strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Ettevõtte strateegiat mõjutavad tegurid: · globaalsed, regionaalsed ja rahvuslikud kaalutlused · ühiskondlikud ja poliitilised kaalutlused · tegevusharu atraktiivsus ja konkurensivõime
Organisatsiooni arengukava on tähtsaim dokument organisatsiooni tuleviku kindlustamise seisukohalt. See on teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise arengusuuna ja selle täitmiseks vajalikud tingimused pikemaks perioodiks. Arengukava annab vastuse küsimusele MIDA TEHA. Arengukava täpsustub mitmetes erinevates tegevuskavades ehk plaanides, mis võivad olla pikaajalised, keskmise kestvusega või lühiajalised. Pikaajalisi tegevuskavasid nimetatakse strateegilisteks kavadeks või plaanideks, ka strateegiateks. Strateegiline plaan vastab küsimusele: KUIDAS TEHA. Strateegia võib hõlmata organisatsiooni kui tervikut või keskenduda mingile osale sellest, näiteks turundusele, müügile, tootmisele, personalitööle vms. Selles püstitatakse pikaajalised eesmärgid ning planeeritakse nende täitmise tingimused ning nende tingimuste loomiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ja vahendid, ressursid juba ajalises dimensioonis.
Praktikas on levinud -muutuvast keskkonnast tulenevate nõuete peegeldamiseks- pikaajaliste ning strateegiliste kavade ja plaanide aeg-ajalt ülevaatamine. Taktikalised (strateegilised) kavad ja plaanid: kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas üldeesmärke saavutada; lähtuvad sellest, et eesmärgid on juba olemas; hõlmavad lühikesi ajavahemikke - aasta, kvartal, kuu, päev. Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseteks või jooksvateks kavadeks ja plaanideks. Joonis 15. Taktikaliste plaanide arendamine ja täideviimine (Alas, 2004) Tabel 2. Operatiivplaanid (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi) Plaanide liigid Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutuseks nendega plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata programm ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut
Osalise kinnituse efekt (Humpreys, 1939): Osalise kinnituse kavas sooritatud reaktsioon on kustumise suhtes palju vastupidavam kui pideva kinnituse kavas sooritatav reaktsioon. Eksisteerib kaks erinevat osalise kinnituse kava liiki, mis annavad teistest tugevamaid ja kestvamaid reaktsioone, enne kui nad kustuvad. Üheks neist on enne kinnituse saamist sooritatud reaktsioonide arvu arvestavad kinnituse kavad, mida nimetatakse suhte kavadeks. Viimased võivad olla kas fikseeritud suhte kavad või varieeruva suhte kavad. Teised kinnituse kavad arvestavad aega, mis kulub reaktsiooni toimumisest kinnituse saamiseni ja neid nimetatakse ajavahemiku kavadeks, vastavalt kas fikseeritud ajaintervalliga kavaks või varieeruva intervalliga kavaks. Fikseeritud suhte kava korral antakse kinnitus ainult peale teatud arvu reaktsioonide sooritamist.