savilindid olid üksteise peale pandud, et teha üsna suured ümara suuga ja teravatipulise põhjaga savinõud. Savi sisse segati olenevalt piirkonnast näiteks teokarpide, taimede või kivide tükke. Saarte peal kasutati ka zamotti (purunenud savinõude tükkis). Nõude pinda siluti rohutuusti või mõne hambulise servaga esemega, nii et nõu pind jäi kitsaste triipudega kaetuks. Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem Suurimad erinevused piirkondade vahel on nõudele kantud ornamendis. Nõusid kaunistati kammilaatsete esemetega savisse jälgi tehes ning igasuguste muude täkete, lohkude ja soontega. Lõuna-Eestis kaunistati nõusid kõige rohkem, saartel kõige vähem. Ornamendiga kaeti üldiselt ainult nõude ülemine osa. On võimalik, et
Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Kuumade roogade serveerimisel tuleb vaagnaid eelnevalt soojendada. Slaatikausid võõivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma selleta. Neis võib peale salatite serveerida naturaalseid köögivilju, röstitud saiakuubikuid, toidujääd jm. Salatikausside mahutavus on 1-6 portsjonit. Portselankausse võib kasutada ka köögiviljalisandite serveerimiseks. Väikesi kausikesi kasutatakse aga sõrmeloputuseks mingisuguste toitude serveerimisel, mida süüakse sõrmedega. Perelõunate puhul võib suppide serveerimiseks kasutada supitirinaid, mille maht on 1,4- 2,6 l. Kuumade ja külmade jookide ning kastmete serveerimisel kasutatakse mitmesuguseid kannusid. Kohvikannud on kuni 1,5 liitrised, teekannud võivad olla ka suuremad. Slaavipärase tee serveerimisel on eraldi kanud tee ekstraktle ja kuumale veele. Kujult
Laibad asetati hauda väljasirutatud asendis selili, kõhuli või külili ja kaeti sageli osaliselt, harvem terves ulatuses ookriga. Muidu üpris ühtses Narva kultuuris eristuvad just keraamika järgi mitmed piirkondlikud erijooned: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Valmistusviisilt ja kujult on Narva tüüpi keraamika küllalt sarnane kogu maal. Suured teravatipulised poolikut muna meenutavad kujuga nõud. Mandril esineb ka üksikuid väikesi piklikke liuataolisi kausikesi. Savi hulka segati mitmeid lisandeid. Põhja- ja Kagu-Eestis purustatud teokarpe või peenestatud taimi, saartel aga purustatud kivimitükikesi. Nõude pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel. KAMMKERAAMIKA KULTUURID
" Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest. Koolis toitutakse taimetoitlastele kohaselt: palju on idandeid, rohelist, sojatoite. "Pärast hommikusööki võtavad lapsed oma kausikesed ja lapid ning pesevad kraanikausis voolava vee all nõud puhtaks. "Õpetaja, anna mulle oma kauss pesta!" sellist lauset kuuleb sööklas lastega ühes lauas istudes tihti. Samasuguse rõõmuga, nagu nad nühivad iga söögikorra järel oma kausikesi, pesevad nad igal õhtul puhtaks oma lumivalged sokid. Ikka selleks, et õppida ennast ise teenindama, mitte olla nagu euromaades laua taga istuvate ja toitu ootavate rahulolematute isandate rollis," jutustab Kersti Randmaa. "Pärast hommikusööki ja nõudepesu koguneb kogu kool lipuväljakule. Tai hümni laulmise saatel tõuseb vardasse kuningriigi sini-puna-valge lipp. Kell 7.30 algab õppetöö. Tundi alustatakse sageli õues. Istutakse ringis
annaabi.ee 
