Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi:
interaktsioonide tunnetusobjekt on dünaamilised protsessid; vaatleb protsesse tervikuna, mistõttu tema analüüs on Ei pruugi olla keelega seotud väga suures ulatuses terviklik; sõnatu, kusjuures ei ole seotud sirgjoonelise põhjuslikkusega mitteverbaalne kommunikatsioon saadab ja ka juhib (kausaalsusega); verbaalset lubab seletada kommunikatsiooni funktsiooni kommunikatsiooni ühiskonnas hiljemalt siin lõpevad muude kommunikatsiooniteooriate Mitteverbaalne kommunikatsioon võimalused Väljad 1, 2, 5 ja 6 joonisel kirjeldavad mitteverbaalset ehk sõnatut
Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni see on vastutust täitev kausaalsus. Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse. Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l. A tegu on kahjustanud B õigushüve vastutust tekitava kausaalsusega probleemi ei ole. Aga vastutust täitev kausaalsus mis kahju B-le tekkis? Võib-olla ei ole tal ravikulusid või töökoha vahetamisel vigastuse tõttu jääb palk samaks, ei teki tal kahju hüvitamise kohustust deliktiõiguse alusel. 22. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? CSQN (culpa sine qua non) test iga kord ei tööta. A ja C tulistavad samaaegselt surmavalt B-d. Nad saaksid selle põhimõtte alusel väita, et kui
et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Veel seost tüüpe • Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): – Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mitmik-kausaalsusega oli tegemist ilmselt eelmises valimisaktiivsuse näites. • Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) – Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks. – Nt. Kurgede ja laste arv (tegelik mõjustaja: asustustihedus) • Paindlik seos – kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka:
Sellisel juhul oleks ehk õiglane kohaldada mõlema teo põhjustajate solidaarset vastutust. Nt: Eelmine gaasiplahvatuse näite korral: kui kahju seisneb järgmise aasta jooksul saamata jäänund tulus, oleks ehk õiglane kohaldada A ja C solidaarset vastutust. 47 47. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus?" Põhjuslikku seost välistava nn järelejõudva kausaalsusega võib olla tegemist siis, kui ülevõtvaks põhjuseks on kannatanust endast lähtuv asjaolu. Nt: A tekitab B-le süüliselt ja õigusvastaselt kehavigastuse, mille tagajärjel B invaliidistub. B nõuab A-lt sissetuleku kaotuse hüvitamist. Aasta pärast haigestub B vähktõppe, millel puudub seos A teoga. Kui B oleks vähktõve tõttu nagunii kaotanud osa oma sissetulekust samas suuruses nagu peaks hüvitama A, siis ei ole A
annaabi.ee 
