4 RT I 2002, 35, 216 7 Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Ta vajab tekkimiseks asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist ning kandmist kinnistusraamatusse. Seadus sätestab vaid üldreeglid, mis tähendab, et kokkulepped peavad hoonestusõiguse seadmisel kohustuslikke üldreegleid täpsustama. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav on leping, mis on võlaõiguslik kausaalleping. Olemuselt on see sarnane müügilepingiga. Erandina saab välja tuua hinna eeldatava tasumise hoonestusõiguse perioodiliste intressidena, mitte ühekordse summana.5 Kokkuvõte Hoonestusõigusel on oluline roll tänapäeva elus. Lihtsalt öeldes tähendab see, et ühel isikul on õigus ehitada teise isiku maale maja. Kuigi mõiste on tuntud juba Rooma õigusest, on selle sisu ja ulatus siiski muutunud. Referaadi esimesest peatükist selgus, et asjaõigus on õigusnormide
sõlmimist ja kinnistusraamatusse kandmist. Hoonestusõiguse seadmisele kohaldatakse kinnisasjale asjaõiguste seadmise üldsätteid. Kuna seadus annab vaid üldreeglid, peavad hoonestusõiguse seadmisel kokkulepped seadust täpsustama. Hoonestusõiguse seadmisel nagu kinnisomandi üleandmisel saame eristada võlaõigusliku kohustustehingu ja asjaõigusliku käsutustehingu olemasolu. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav leping on võlaõiguslik kausaalleping, mis sarnaneb müügilepinguga, kusjuures erandiks on hinna eeldatav tasumine hoonetusõiguse perioodiliste intressidena, mitte aga ühekordse maksena. 4.1.1. Hoonestusõiguse üldpõhimõte Hoonestusõiguse puhul kehtib üldpõhimõte, et tsiviilõiguslikke suhteid saab alati poolte kokkuleppel lõpetada. Kande kustutamine ei eelda siiski notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist. Siinjuures kehtib põhimõte, et hoonestusõigust saab kinnistusraamatust kustutada
Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel. 1.1.1. Asjaõiguse olemus ja printsiibid 1) Abstraktsiooniprintsiip - Vahetegemine VÕ ja AÕ lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes dokumendis 2) Avalikkuse printsiip - NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida
Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel, mis raskendab nende lahutamist. Lepingute sõlmimine võib toimuda ka ajaliselt lahus. Asjaõiguslepe toimub reeglina ainult võlaõiguslepingu alusel ja selle täitmiseks. 2. Abstraktsiooniprintsiip Vahetegemine mõlema lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes dokumendis III Avalikkuse printsiip NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest
annaabi.ee 
