Kolmas lisakambiumi rõngas võtab osa neljanda kambiumirõnga ja kolmanda juhtkimpude ringi moodustamisest jne. Polükambiaalse tekkega on peedi (Beta vulgaris) säilitusjuur. 4) juur pakseneb külg- või lisajuurte tüsenemise tõttu, tekib muguljuur. Muguljuureks võib muutuda juur tervikuna või mingi osa sellest, juur võib pakseneda ka katkendlikult. Esineb käpaliste (Orchidaceae) sugukonnas, kanakoolmel (Ranunculus ficaria), daaliatel (Dahlia sp.) jt. Juuremügarad esinevad kaunviljaliste ehk leguminooside seltsi (Fabales) kõikides sugukondades: liblikõielised (Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised (Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp
Lehed vahelduvad, sulgjad liitlehed, abilehtedega Õied perigüünsed (sigimiku asetus keskmine) Õiekate viietine Kroon lahklehine, sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10; tolmukaniidid rohkem või vähem kokku kasvanud "tupeks", mis ümbritseb emakat Viljalehti 1 Sigimik apokarpne (lahkviljalehine), seemnealgmed kahes reas; Vili - kaun o Kaunviljaliste sugukond 18 000 liigiga on kõikide taimesugukondade seas suuruselt kolmas (korvõieliste ja käpaliste järel) o Kaunviljalised on suure majandusliku tähtsusega. Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad (Phaseolus spp.), sojauba (Glycine max), lääts (Lens culinaris) ja maapähkel (Arachis hypogaea), o Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago).
eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma.
puru, mida lased vähe aega tõmmata (vähe aega tõmmata saad kofeiini rikka tee, pikka aega saad parkaineterikka tee). 6. Liigutusfunktsioon. Rakutasandil liigutusfunktsioon (viburid, ripsmed täidavad liigutusfunktsiooni). Lihastes täidavad funktsiooni lihasvalgud müosiin ja aktiin, samuti esinevad tsütoskeletis- mingisugune liikumisvõime on ka tsütoskeletil. 7. Varuained. Taimedes seemnetes esinevad varuvalgud eriti paistavad silma kaunviljaliste seemnetes, kaunviljalistest väga valgurikas on sojauba. Loomorganismides oleks varuvalgud esindatud ainult tinglikult lihasvalkude näol, mis võetakse kasutusele ainult hädas. 8. Toiteline funktsioon. Seemnete varuvalkude kasutamine idanemisel. Loomsetest toitelisest funktsioonist munarakude valgud ja piimavalgud. 9. Transpordifunktsioon. Hemoglobiin (verevärvnik), hemoglobiinis seob O-d rauda sisaldav heemi osa
annaabi.ee 
