Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Ta otsustas otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha, ning poiss jääb mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia, tänu sellele samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod,
Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama. Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse. Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Karma seadus ja kannatuse probleem. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist
müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust,45-aastat
osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde. Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp. Paljud tüdrukud olid temasse armunud. Õppetöö põhivormiks olid loengud, peale selle olid huvitavad katsed, laboratoorsed tööd, seminarid, õppekäigud ja välitööd. Suvel toimusid õppeekskursioonid katsejaamadesse, majanditesse, kooliaedadesse, kaunitesse kohtadesse Eestis ja Lätis. Sellest kõigest on Helvil kustumatud mälestused, mis ei unune eal. V kursuse lõpetas Helvi edukalt. VI kursuse II semestril haigestus Helvi tuberkuloosi. Ta pandi kolmeks kuuks haiglasse. Sel aastal jäi tal kool lõpetamata. Kursuseeksamid sooritas ta suvel koos kaugõppijatega. Riigieksamid tegi järgmisel aastal koos statsionaaridega. 29. juunil 1952 aastal sai ta diplomi, millega omistati talle 7-klassilise kooli loodusteaduse ja
Analüütikud tõlgendavad heameelega ka kunstiteoseid, mis liibidot sublimeerides autori seksuaalseid ja agressiivseid tunge ilmutavad. Juba S. Freud on esitanud huvitavaid lugusid Leonardo da Vinci, C. Haizmanni ja F. Dostojevski isiksuste kohta nende teoste analüüside põhjal. Ka kunstiteoste analüüsi küsimustes, nagu paljudes teistes põhiprintsiipides, läks C. G. Jungi seisukoht tugevasti lahku oma suure õpetaja omast. Jung küll tunnistas, et end “fantaasia kaunitesse kuldsetesse looridesse mässiva” olendi alt võime leida ikka sellesama ühetaolise “lihtsa palja kivikuju” - seksuaalinstinkti - kuid ei pidanud seda “looride mahakiskumist” teab mis väärtuseks. Kuna me ju nagunii teame, mis me sealt alt leiame, oleks tõesti analüüsimist väärt hoopis needsamad “loorid”, mis igal loojal ainukordsed on (Jung, 1929). Teisisõnu - just iga kunstniku viis oma instinkte läbi töötada on see, mis
Obidoselis leidub palju kirikuid, mis on püstitatud troonipärija sünni puhul. Linn on rabav oma hästi säilinud valgete majade, uhkete lillevanikutega akendel, looklevate tänavate ja väikeste väljakutega. Müüridelt avaneb vaade tuuleveskitele, viinamarjaistandustele ja ümbritsevatele taludele. Edasi jõuame pika ajaloo ja erakordse arhitektuuriga Alcobaca kloostrisse. Kloostri peakirik on suurim, mis keskajal Portugalis ehitatud ja vaimustav näide varasest gooti arhitektuurist. Kaunitesse keskaegsetesse haudadesse on maetud nii kuningaid kui teisi tähtsamaid ülikuid. Kloostrikompleksi magamissaali, sööklat ning kööki on mungad kasutanud ligi 800 aastat. Kuninga tuba ääristavatel plaatidel hargneb lugu kloostri asutamisest aastal 1153. Nimelt olevat Portugali esimene kuningas Alfonso Henriques lubanud pühale Bernardile Alcobaca maad, kui too vabastab Santaremi mauride käest. Coimbra lähedale jääb Nazare, mis on saanud populaarseks puhkekeskuseks tänu oma