See oli väga jõuline ja energiline,kuid samas ka vahepeal muutus rahulikuks ja õrnaks. Nelja seast kõige tempokam osa, tundus sama lühike nagu kolmas, kuid oli poole pikem. Üldiselt tundus nagu oleks tegemist mingi animatsiooni filmimuusikaga. Tekitas tunde nagu oleksin väike laps teleka ees. Eelnevale järgnes Mantas Serniuse, kes sai väga suure aplausi osaliseks, saabumine. Sernius alustas klaveriõpinguid kuueaastaselt Druskinikai Muusikakoolis, 15-aastaselt läks edasi õppima Kaunasesse ning alates 2015. aastast tudeerib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on mitme rahvusvahelise klaveri- ja kammermuusika konkursi laureaat. 2005. ja 2013. aastal sai oma saavutuste eest rahvusvahelistel konkurssidel Leedu presidendi ja peaministri preemia. Mantas esitas Mozarti Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, mis koosneb kolmest osast: nagu ka eelmisel I Allegro, II Romanza ja III Rondo: Allegro assai. I Allegrot alustasid keelpillid ja
Voldemarase ja asendas oma naisevenna Juozas Tubelisega. - Ulmanis oli kõigist kolmest suurim diktaator: ei lubanud üldse valimisi. Majanduslik, ühiskondlik ja kultuurne areng - Maareform - Tallinlane Walter Zapp leiutas Minoxi pisikaamera, külma sõja ajal spioonide lemmikvahend. - Leedu kirjanik Vincas Kreve-Mickevicius, Anton Hansen Tammsaare ja läti maastikumaalija Vilhelms Purvitis. - 1919.a sai eesti keelse nime Tartu Ülikool. 1922 rajati Kaunasesse täiesti uus ülikool, kuna Vilniuse ülikool jäi Poola võimu alla. - Paul Schiemann ja Ewald Ammende (baltisakslased Euroopa Rahvuste Kongressi rajamise ja juhtimise peamised jõud) Julgeoleku otsingul - Leedu ja Poola probleem- tüli Vilniuse pärast. 1922.aastal jõudsid Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrid kokkuleppele luua liit, aga see põrkus Soome parlamendi vastuseisule. Soomlased hakkasid orienteeruma Skandinaaviale. 1923a Eesti ja Läti
Saksaõukonnast, mille peale Wilhelm II tunnustas Leedu iseseisvust. Kuningaks sai Wilhelm van Urach Mindaugas II nime all. November 1918 - Leedu muutus vabariigiks, sest Saksamaa kapituleerus. Ametisse pandi esimene valitsus, peaministriks Voldemaras. Hakati looma Leedu sõjaväge. Algas vabadussõda. 08.12.1918 - Vilnjuses kuulutati välja Leedu Nõukogude Vabariik. Juhiks sai Kapsukas (Kominterni revolutsioon). Veebruar 1919 - Punaarmee vallutas Leedu idaosa. Rahvuslik valitsus kolis Kaunasesse. Kevad 1919 - enamlased lahkusid Leedust, samal ajal kui Poolakad tungisid Vilnjusesse. 1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga. 12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping "Moskva leping": mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure ning Nõukogude Venemaa tunnistas, et Vilnjus peab kuuluma Leedule. Oktoober 1920 - Poola vallutas Vilnjuse
juutidele ka mõnikümmend Eesti mustlast. 1942. aasta septembris Eestisse toodud enam kui 2000 juudist elas teadaolevalt sõja üle 74 inimest. Prantsuse juudid Tallinnas 1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni rohkem kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagreisse, enamus Auschwitzi koonduslaagrisse. Ainult üks ešelon, nn konvoi nr 73 878 mehega saadeti 15. mail 1944 Kaunasesse ning osa neist edasi Tallinnasse. Julgeolekupolitsei ja SD komandörile Eestis SS-Sturmbanführer Bernhard Baatzile alluvasse Tallinna keskvanglasse, ametliku nimetusega töö ja kasvatuslaager nr 1, jõudis umbes 300 Drancyst teele saadetud kinnipeetavat. Keskvangla vahetu juhtimine oli allutatud Jupo ja SD B grupile (nn Eesti Julgeolekupolitsei). Janu ja kuumuse tõttu suri vange ka teel Leedust Tallinna. Ainuüksi ühes vagunis suri sellel teelõigul umbes 60 mehest 14