Kaugtöö konspekt (0)

Kõne
Eestlased on üldiselt  tagasihoidlik  rahvas. Me ei julge teistele midagi 
öelda ja me ei taha, et ka teised meile midagi ütleks. Muidugi ei taha
ma sellega öelda, et kõik eestlased on sellised. On ka neid, kes 
julgevad ja avatud  meeltega . Kellele meeldib võõrastega rääkida 
ning ei tunne end sellises olukorras ebamugavalt.
Ükskord sõitsin bussiga Tartust Pärnu. Peaaegu iga inimese kõrval oli 
vaba koht, sest üksinda olid hõivatud kohad, kuhu tegelikult oleks 
saanud istuda kaks inimest. Nii läksin ka mina ühe viimaste seas 
bussi  ning sain omale bussi tagaosas viimase sellisekoha, kus kedagi
veel kõrval ei istunud. Ma küll ei valinud üksinda istumist mitte 
sellepärast, et ma kellegi võõra kõrvale ei tahaks istuda, vaid ma 
soovisin lihtsalt, et mul oleks palju ruumi. Kuid pärast mind tuli bussi 
veel üks inimene ja ta otsustas kõikidest vabadest kohtadest just 
minu kõrvale istuda.
Ta küsis ega mul midagi selle vastu pole ja  tahtmata  kurja muljet 
jätta, ütlesin, et pole midagi, kuigi ma  sisimas  teadsin, et tahaksin 3h
bussisõitu pigem laiutada.  Buss  hakkas sõitma ning hakkasin juba 
kotist oma kõrvaklappe  otsima , kui võõras minuga rääkima hakkas. 
Selgus, et tegu oli üliõpilasega, kes õpib psühholoogiat. Ta rääkis 
mulle, et igal bussisõidul istub ta kellegi kõrvale ning püüab selle 
inimesega vestlust alustada. Kellega õnnestub, kellega mitte- iga 
katse on uus kogemus. Ta ütles, et ta ei küsi kunagi võõralt tema 
nime, vestluskaaslane ise teab kas tahab selle avaldada või mitte. 
Tema jaoks pole suhtluse juures oluline mite inimese nimi, vaid see 
mida ta räägib ja seega on inimestega  suhtlemine  ilma nende nime 
teadmata tema jaoks täiesti normaalne. Ta küsis  minult  täiesti 
tavalisi  küsimusi . Millega ma tegelen, kelleks saada tahan, mida 
arvan sellest, et inimesed bussis ükshaaval istuvad ning kuna ta ise 
polnud pärnust pärit siis ka seda, mida ta seal teha võiks.
See bussisõit oli minu jaoks igati meeldejääv ning ka mõtlema panev.
Nagu saab  inimeselt  küsida, kas klaas on pool tühi või pool täis, saab
sama küsida ka bussi kohta. Oletame, et olete samasuguses 
olukorras nagu see üliõpilane. Bussis on vabad vaid kohad, kus peab 
kellegi kõrvale istuma. Ja kui küsida  sellelt  inimeselt, kas see buss on
täis, jääb tal valida kahe vastusevariandi vahel: kas buss on pool tühi
või pool täis. Avatud meeltega inimene valiks esimese  variandi  ja 
kinnine  inimene teise. Kumma valiksite teie?