Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid
42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on paigutatudlaserkiirepeegeldi, või aktiivsed, kui nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteksraadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Kuidas saavad satelliidid energiat? · Seadmete energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, akumulaatoreid ja kütuseelemente ning tuumareaktoreid. Esimene Satelliit · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957.
1. Kaugseire mõiste Kaugseire näol on tegu informatsiooni kogumise ja interpreteerimisega elektromagnetilise kiirguse abil [2], sealjuures pole mõõteaparatuurid uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Lennukitelt ja satelliitidelt teostatud mõõtmised võimaldavad koguda andmeid ohtlikest ja halvasti ligipääsetevatest kohtadest. Satelliitide, lennukite, poide, laevade ja helikopterite abil koondatakse andmeid ja tehakse pilte, mille abi saab analüüsida parajasti erinevaid kaugseiret rakendava teadusharu huviorbiidis olevaid parameetreid. Orbiidil olevad platvormid koguvad ja edastavad andmeid elektromagnetkiirguse spektri eri osadest, mis võimaldab teadlastel uurida suuremõõtmelisi süsteeme. Kujutise ruumilise lahutusvõime ja tundlikkuse suurendamiseks on kasutusele võetud digitaalse salvestusega skaneerivad seadmed, mis jaotuvad passiivseteks ja aktiivseteks sensoriteks. Merepinna mõõtmiseks sobivad
Veelgi enam, sarnasus meetodites sunnib kaugseire hulka liigitama sodari ehk "heliradari", millega uuritakse turbulentseid keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil.
Samuti on kaugseire abil võimalik hinnata fütoplanktoni biomassi ehk klorofüll α kontsentratsiooni. Klorofüll α kaudu saab aga hinnata primaarproduktsiooni ning andmete aegridade kaudu ka eutrofeerumise trende. Kaugseire oleks praktiliselt ka ainsaks võimaluseks jälgida eutrofeerumise trende ajas üksikute merelahtede kaupa või kogu Läänemere ulatuses. (Peterson, U. et al. 2008) Rannikumere eutrofeerumise seiret, põhjaelustiku seiret, ohtlike ainete seiret ja rannikumere kaugseiret viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut, mererannikute seiret viib läbi Eesti Geoloogiakeskus. Oluliseks osaks kaugseire töös on välja töötada Läänemere jaoks sobilikud algoritmid, mis annaksid võimaluse hinnata klorofüll α ja fütoplanktoni kontsentratsiooni ja levikut Läänemeres. (Keskkonnateabe Keskus) Ranniku ja sisevete seisundi seire osas peaks arvestama sellega, et mujal väljatöötatud kaugseire algoritmid ei sobi suure tõenäosusega Eesti rannikuvetes kasutamiseks. See
Universumis ja parvede võimsusspektri uurimine Press-Schechteri lähenduses, galaktikate ruumjaotus superparvedes ja tühikutes, galaktikate süvavalimite uurimine, kiiruste välja uurimine superparvede ja galaktikaparvede ümbruses, galaktikate evolutsiooni uurimine ja Linnutee modelleerimine. (8) Atmosfäärifüüsika osakond jaguneb 2 Taimkatte seire töörühmaks, kus uuritakse põhiliselt taimkatete ja veepinna optilist kaugseiret kui ka maakasutust ja selle muutusi. (9) Atmosfääri seire töörühmaks, mille uurimisteemad on päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon Eesti kohal, kiirgusklimatoloogia ja klimatoloogia aktuaalsed teoreetilised probleemid. (10) Foto 18. Atmosfääriseire töörühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu
annaabi.ee 
