Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1
kõikjal, näiteks noore inimese põsel. Jämedaid karvu on peas, kulmudes ja ripsmetes juba sündides. Neid lisandub murdeeas hormoonide toimel suguelunditele (häbemekarvad) ja kaenlaalustesse. Meestel on jämedamaid karvu suurematel aladel ja rohkem, kui naistel. Küüned on samuti epidermise sarvkihi struktuurid. Nad koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad keratiini. Küüned paiknevad sõrme või varba distaalse (kaugmise) lüli peal, kuid kinnituvad ainult sidekoe abil. Nad tugevdavad sõrmede ja varvaste otsi. Küüs koosneb küüneplaadist, mis on ümbritsetud küünevallidega. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures (Nienstedt 2001:100-101). Naha näärmed Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid (glandulae sudoriferae), mis teistele liikidel on haruldased. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Eriti palju on
madalamalt. lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele) 66. KÜÜNARVARRE LIHASED Pikk pöidlapainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse(kaugmise) *pöidla painutamine. luudevaheliselt membraanilt. faalanksi(lüli) põhimikule. Süva sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu eesmiselt pinnalt ja Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. luudevaheliselt membraanilt, jaguneb distaalse faalanksi põhimikule. küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks.
Õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges. Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: Ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber küünarluu (tegelikult pöörleb kodarluu ümber küünarvarre diagonaalse telje). 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Kaugmise kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses
Tiia Ristolaineni sõnul on Eesti matusebüroode reklaam pigem ,,tagasihoidlik kui pealetükkiv", inimesed hoolitsevad reeglina oma kalmistute eest ise, kuigi tänapäeval on võimalik ka selleks kedagi palgata (Ristolainen 2004: 22).Mulle isiklikult tundub, et see seisukoht kipub Eestis surmakultuuri suundumusi jälgides, vananema. Viimaste aastate muutused ühiskonnas on olnud kiired. Kaasaegsete eurooplaste seas üles kasvanud nn surma eitajate põlvkond. Surmast kaugmise ja surma tõrjumise tendents põhjustab olukorda, kui inimene püüab end sellest nö vabaks osta. Nõudmine sünnitab aga pakkumise ja nii tegelevad surma, surnute ja matsustega juba erinevad äriettevõtted. 5. Tänapäeva matuste viisid ja nende põhimõte Tänapäeval on eesti ja vene matmiskombestikus Eestis omane kolm matmise viisi: kiriklik matus, poolkiriklik (või segamatus), ilmalik matus. Tuhastamismatust käsitleb omas töös kui segamatuste ja ilmaliku matuse viisi.
annaabi.ee 
