võimalda kategoorilises vormis selle otsustuse tõeväärtust märkida. c) kui osaline otsustus (I, O) kehtib, siis üldise (A, E) otsustuse tõeväärtus on määramatu. Selle seose oblikatoorsuses võib veenduda, kui läbida loogilisel ruudul järgmised vastasolekud: kui I kehtib, siis vasturääkivuses olev E ei kehti, ja kui E ei kehti, siis vastupidisuse seoses olev A on määramatu. Seega, kui I kehtib, siis A on määramatu. Näide: Mõned poliitikud ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi (O) - kehtib, siis Ükski poliitik ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi on määramatu tõeväärtusega. d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E). Antud vastasolek on sisuliselt deduktiivse mõtlemise aksioomi ümberpööratud variant, kusjuures selline mõtlemine on inimesele harjumuspärane, mistõttu nimetatud printsiip toimib tavaliselt tõrkedeta. Näide: Mõni lepatriinu sööb tigusid
reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. Prantsuse valgustuse põhijooned Radikalism. Tehti valgustusideedest kõige kaugemaleulatuvaid jäteldusi, ei kohkutud tagasi, et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise võitluse vahend: filosoofid levitavad ideid, mis peavad muutma ühiskonda.
Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt ning sellest haarasid kinni rahvuslikud poliitikud. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Mõnda aega rahuldusid nii rahva enamik kui ka juhtivad poliitikud autonoomiaga, suvel hakati aga järk-järgult seadma kaugemaleulatuvaid radikaalsemaid sihte. Peamiselt kõneldi Venemaa föderaliseerimisest ja täieõiguslikust Eesti osariigist Vene föderatsiooni koosseisus, kuid vähemalt unistustes jõuti ka iseseisva Eesti riigi loomise mõtteni. Selle unistuse täitumiseks puudusid aga toona vähimadki eeldused. Muidugi ei saadud läbi ilma konfliktideta. Nii näiteks süüdistasid ametist tagandatud vene ametnikud eestlasi separatismis ning vene soldatid nägid
leidsid elavat külastamist ning pälvisid taas esiletõstvaid kirjutisi ajalehtedes. Laikmaa ateljeekooliga oli eesti kultuuriellu tulnud tõsiselt arvestatav tegur, mis äratas lootusi rahvusliku kunsti tuleviku suhtes ja pani mõtteid uues suunas liikuma. Seda oligi kunstnik oma üritusega eelkõige silmas pidanud. Varasemate õpilaste hulgast oli üks andekamaid neiu V. Grüner, kelle suhtes kunstnikul tekkinud sügavamaid tundmusi ja kaugemaleulatuvaid lootusi. Tema tunded ei jäänud ilmselt ühepoolseks, kuid oma seisuslikus kõrkuses äärmuseni šokeeritud perekond tunnistas neiu nõdrameelseks ja ta saadeti viivitamata Saksamaale ravile. See seik heitis oma varje Laikmaa kogu edasisele isiklikule elule: tuli ridamisi varieeruvaid vahekordi, kiindumusi või ka pealiskaudsemaid seltskonnaseiklusi. Kindlamat ja püsivamat pidepunkti ei suutnud mees oma tundeelule enam leida.
annaabi.ee 
