töökaugusele. Läbivoolavast materjalist on raua objektid ,,löödud" magnetjõu poolt ja kantakse magnetvöö abiga ära. Kui raua objektid lahkuvad magnetväljalt, siis need objektid kukuvad automaatselt sobivatesse kanalitesse või konteineritesse. Magnetseparaatorite masinatehnika pakub raua kaevandamisel erilist tõhusust. See puhtuse ja tõhususe sorteerimise tase on tehtud võimalikuks tänu suurele võimsusele, kaugeleulatuvale magnetväljale ja masinate arengule. Joonis 1. Magnetsepareerimine 3. Magnetseparaatorite mudelid Magnetseparaatorid püsimagnetitega koos ferriitmagnetiga on kõige rohkem kasutatud keskmise suurusega metallide optimaalsel kaevandamisel. Teine mudel on magnetseparaatorid püsimagnetiga koos neodüümmagnetiga, mis on väikeste värviliste metallide osade optimaalseks kaevandamiseks: raua puru, väiksed tükid traadiga seotud klaasi, rauapulber.
sajandil, mil kreeka keelt Euroopas juba tunti (enam-vähem). Ja kui Euroopa pöördub nüüd antiikkirjanduse poole tema Rooma teisendis, siis ei sünni see mitte kreeka keele mittetundmise tõttu, vaid sellepärast, et Rooma teisend vastas enam selle aja kunstilise maitsele ja tema kirjanduslikele tarvidustele. Vaatamata mõlema kirjanduse kui inimühiskonna arengu ühele ja samale järgule vastavate kirjanduste samatüübilisusele, vaatamata rooma kui noorema kirjanduse kaugeleulatuvale sõltuvusele varem arenenud kreeka omast, ei ole rooma kirjandus lihtsaks kreeka originaali teisendiks, koopiaks temast, vaid tal on oma spetsiifilised iseärasused. Klassikaline kreeka kirjandus kuulub antiikühiskonna tekkimise ajajärku (Homeros) ja tema arengu sellesse astmesse, mida võib iseloomustada "polisliku" ajajärguna (atika kirjandus). Roomas on aga teisiti. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja
piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu 33 ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel. Kasvatatakse meil ka sadadel hektaritel marjakultuurina. 39
..0,8 cm laiad. · Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. · Viljad: mahlased, söödavad, hapud, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid · Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Viljadest valmistatud keedist kasutatakse paljude haiguste raviks. · Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. 43. Perekond Prunus Roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond. untakse üle 430 liigi toompuusid, mis kasvavad peamiselt põhjapoolkeral. 44. Haraline ploomipuu (Prunus cerasifera var. divaricata) ja harilik toomingas (Prunus padus) Prunus cerasifera var
Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel. Kasvatatakse meil ka sadadel hektaritel marjakultuurina. Mõned sordid: 'Dorana'; 'Frugana'; 'Hergo'; 'Leikora'; 'Pollmix'; 'Zolotoi Potsatok';
annaabi.ee 
