u. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse Viikingaajal tihenesid suhted Skan-ga veelgi Kuna eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi Suhted idanaabritega: Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena sõlmpunktidesse kujunesid käsitöö- ja kaubanduskeskused Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882 Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil rahulikud Esimene vabadusvõitlus: 10. sajandi lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti 1054. aastal toimunud sõjakäigul said venelased lüüa Järgnevalt vallutati Keava linnus Harjumaal
vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest. U. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse. Tänu sellele on Eestist leitud väga uhkeid Skandinaavia päritolu esemeid. Kuna Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi. Suhted idanaabritega Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad ning neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena. Sõlmpunktidesse hakkasid kujunema käsitöö- ja kaubanduskeskused. Eesti hakkas suhtlema ka Vana-Vene riigiga, kus olid 9.-10. Sajandil suhted rahulikud. Esimene vabadusvõitlus 10. sajandi lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu ning võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti. 1054. aastal toimunud sõjakäigul said venelased lüüa ning järgnevalt vallutati Keava linnus Harjumaal. Aastad 1030-1061 olid
Meie regioonis ilmub merevaik eriti alates keskneoliitikumist. Eriti rohket merevaigu kontsentratsiooni on täheldatud Lubana nõos Lätis, kus seda aga looduslikult ei leidu. Ilmselt on tegemist merevaigukaubanduse sõlmpunktiga. Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja keskaja. Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid, mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult leitud mõnes matuses merevaigutükikesed silmakoobastes. Kuigi on oletatud, et merevaik võiks seonduda jahindusega (Jaanits), pole see väga tõenäoline
Primitiivsed kaherattalised eesli taha rakendatud kärud arvatakse tekkivat Mesopotaamias 3000 ema ja kodarratas 2000 ema Siberis. Kogu see veonduse areng kasvatas mahtusid ja kiiruseid ning avardas võimalusi, mida kehvad teed takistasid ja sealt ka vajadus teede arendamiseks. Arvatav esimene kivisillutisega tee Uur`is 4000 ema, kuid suurema tähendusega ja äramärgitud püsiteed tekkisid 3000 - 2000 ema ja seda peamiselt laialdaste suhete tekkimisega eri ilmajagude vaheliste kaubateedena soolateed, siiditee (hilisem 200 ema 12800km Shanghaist Hiina Hispaania), merevaigutee, tinatee, kullatee, viirukitee jne. Kaubavahetusel ja rändrahvaste kasutuses olnud kaamel ja nende karavanid läbisid pikki vahemaid mööda karavaniteid. Kaamelite jootmiskohtadesse tekkisid asustatud paigad, mis arenesid edasi linnadeks, samuti teede ristumiskohtadele. Karavaniteed olid katteta ja tähistamata ja kulgesid looduses, orienteeruti tähtede jms abil.
Läänemere-äärsed riigid on ajaloo jooksul olnud tihedates kaubanduslikes ja kultuurilistes sidemetes, see on süvendanud piirkonna igakülgset koostööd ja arengut. Siinsed riigid on alati olnud kaubanduspartnerid, juba alates viikingiaegadest. 13.-17. sajandini valitses Läänemerd Hansa Liit, millest sai tolleaegse Põhja-Euroopa tugevaim majanduslik jõud ning mis kasutas Põhja- ja Läänemerd oma oluliste kaubateedena. Tänapäeval on Läänemere piirkond majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad mitmed erinevad inimtegevused. Kõik need pole kahjuks keskkonnasäästlikud ega mere ökosüsteemile ohutud. Läänemere mereökosüsteem on kogu meie planeedi üks ohustatumaid. Vesi saastub kergesti, sest mere veevahetus on aeglane. Et Läänemeri on tugeva inimmõju meelevallas, näitab tõsiasi, et viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus vähenenud umbes kaks korda.
annaabi.ee 
