Jaotusvõrk. Arvuti tarkvara. Ärisaladused. Kaubamärgid. Klientide kogum. Video ja audiomaterjalid. 3. INCOTERMS 2010 õiguslik olemus: a. Kas ta on rahvusvaheline konventsioon või mingi muu staatusega leping? Incoterms 2010 on rahvusvahelised reeglid, mis on tunnustatud rahvusvahelise kaubanduse terminite kõige kohasemaks tõlgenduseks valitsusorganite, juriidiliste ettevõtete ja ettevõtjate poolt üle maailma. Incoterms 2010 tegevusulatus kehtib kaubatarne ostu-müügi lepingu (kaubatarne tingimused) osapoolte õigustele ja kohustustele. b. Kes on selle dokumendi väljatöötaja e autor? INCOTERMS 2010 on välja töötatud Rahvusvahelise Kaubanduskoja (International Chamber of Commerce ICC) poolt. c. Kas ta on imperatiivse või dispositiivse iseloomuga? Teatud osa Incoterms 2010 tarneklauslite üksiksätteid on dispositiivsed, see tähendab
aitab rahvusvahelises kaubanduses õigusbarjääre kõrvaldada ning rahvusvahelist kaubandust arendada. Viini konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu - müügi lepingute kohta kehtestab kindlad õigused ja kohustused nii müüjatele kui ka ostjatele. Müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja Viini konventsiooniga. Ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja Viini konventsiooni nõuetega. Lisaks ostja ja müüja kohustustele, kauba säilitamise ja tarnimise ning hinna tasumise sätetele on Viini konventsioonis ära toodud ka õiguskaitsevahendid kui üks lepingupooltest peaks lepingut rikkuma. Käsitlengi siinkohal lähemalt õiguskaitsevahendeid juhul kui lepingut rikub müüja. Ostja õigused: 1.Ta võib nõuda, et müüja täidaks oma kohustusi: a: juhul kui kaup ei vasta lepingule
on andnud kauba üle esimesele vedajale (CPT ja CIP) või lastinud laevale (CFR ja CIF). Seejuures on võimalik valida kahe variandi vahel: müüja sõlmib kindlustuslepingu ostja kasuks kauba veol kuni sihtkohani (CIF ja CIP) või kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole (CFR ja CPT). d. D-rühma olid koondatud selgelt ostjakesksed tarneklauslid. Kui E-, F- ja C-rühma tarneklauslite puhul toimus kaubatarne müüja maal, siis D-rühma puhul antakse kaup üle sihtkohas. Müüja peab kauba kohale toimetama, kandes kuni kauba üleandmiseni sihtkohas kõiki kaubaga seonduvaid kulutusi ja riske. Seega langevad D-rühma tarneklauslitel kauba tarnekoht ja sihtkoht kokku. Müüja peab kandma kõik kaubaga seonduvad kulud kuni kauba üleandmiseni (sh mahalaadimiseni) (DAT). Ostja kannab kauba mahalaadimise kulud ja riskid,
kauba kindlustuslepingu) sõlmimisel. Määratletakse, kuidas toimub kauba tarne e üleandmine ning tarne vastuvõtmine. NB! See on tarneahelas kõige tähtsam, sest sel hetkel läheb kogu kauba kadumise ja kahjustamise risk üle müüjalt ostjale. Fikseeritakse kaubaga seonduvate riskide üleminek müüjalt ostjale. Riski üleminek võib toimuda ka enne tegelikku tarne toimumist, siis kui ostja peaks jätma kaubatarne lepingus märgitud tähtajal vastu võtmata. Fikseeritakse kulutuste jaotus poolte vahel ehk teiste sõnadega: millised müüja kulutused on lülitatud müügilepingu hinda. Fikseeritakse poolte kohustused kauba tarnimisel vajalike vastastikuste teatiste andmisel. Fikseeritakse müüja kohustus tarnetõendi või tarnspordidokumentide väljastamise ning ostja kohustus nende dokumentide aktsepteerimise osas. Fikseeritakse poolte kohustused kauba
annaabi.ee 
