Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond
Vahekorda Mari ja Kremeri vahel Vilde teoses maininud pole, kuigi külarahvas rääkis maad ja ilmad kokku, mõistes Marit hukka. Esimesel aastal läks piimatalus hästi, kuigi kauba mahamüümine osutus veidi raskemaks, kui Tõnu algul oleks arvatagi osanud. Kui äri kuidagi ei edenenud hakkasid Mari ärakäimised Prillupile üha valusamini mõjuma ja ta hakkas oma muresid ja valesid otsuseid viinaga uputama. Ühel ööl kaubareisilt koju sõites lõppes Prillupi elutee viina ja külma tõttu. Kas Prillupi surmas on süüdi Mari? Mina nii ei arva, kuna siiski oli Prillup ise see, kes naise sinna ajas. Tolle aja kohta võis inimestele vastukarva olla Mari puhul tema võimukus ja eneseväärikus, mis paljudel naistel siis puudus. Aega, millest raamat räägib, iseloomustab meeste ülemvõim peres. Mari pole minu arvates midag valesti teinud, kuna ta ei olnud ju Prillupiga
Laenati intressiga see tähendab, et kui sa pidid tagasi maksma märgatavalt rohkem raha, kui olid laenanud. Nii ei seisnud raha kasutult, vaid teenis kogu aeg raha juurde. Tekkisid pangad, kes hakkasid raha hoiustama ning laenama (intressidega), teenides seejuures kasumit. Pankades töötasid pankurid, kes raha laenasid. Pangad hõlbustasid majanduslikku tegevust. Kui näiteks mõnel kaupmehel jäi raha puudu, siis ta sai pangast laenata raha juurde, et saada minna kaubareisile. Kaubareisilt tulles sai kaupmees maksta raha tagasi ning see oli kasulik nii pangale kui ka kaupmehele kaupmees sai käia rutem reisil, saades ise ka kasumit, ning pangad said intresside pealt raha. Rikkad inimesed paigutasid raha pankadesse, kus ka neile tiksus intressi. Pangad võisid kahju saada siis, kui laenaja vahepeal suri ning raha tagasi ei makstud. Edukad pankurid muutusid päratult rikkaks, ning rajasid pangakontoreid üle terve Euroopa, laenates raha ka kuningatele, keisritele ja paavstidele
Ükski saladus ei püsi lõpuni vaka all, ka Mari käikude ja Tõnu ootamatult saadud hea koha seose üle tekkisid jutud, mis kiirelt levisid. Lõpuks sai ilkujate ja norijate suud kinni hoida ainult neile viina ja õlut välja tehes. Tagasiteed oma sauna, mis nüüd päris kena paigake tundus, enam ei olnud, sest häbi ja teotus oleks neid jälitanud igal sammul. Prillupi jaoks saabus lahendus ühel ööl kaubareisilt koju sõites, kus viina ja külma tõttu jõudis ta koju surnuna. Aga Mari konflikti põhjustaja miks tema nii käitus? Tema tegutsemismotiive saab ainult aimata. Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumine nende isaga oli formaalne vormitäitine
annaabi.ee 
