16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile.
avastasid ning allutasid eurooplased XV-XVIII sajandil alasid Ameerikas , Aafrikas ja Aasias. On tähelepanuvärne ,et ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast aga vaid 60%. Oluliselt suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse, õpiti tundma uusi taime-ja loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine
o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler
Pole võimatu, et hilisemal ajal nii mõneski Eesti piirkonnas jumal Uku austaminegi ulatus muinasaega. 2) Liivi sõja põhjused ja algus (sündmused 1558-1561) (Õ lk 84-86) Miks – ettekäändeks oli „Tartu maks“, mis tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile. Tegelik põhjus oli võimu ja maa-alade suurendamine. Kaubandusteed käisid siit läbi ja teised riigid tahtsid kaubandustulusid. 22. jaanuaril 1558 tungisid Moskva väed Tartu piiskopkonda ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Paari kuu pärast asuti Narva ordulinnust piirama. Juulis saadi ka Tartu. Esimene Vana-Liivimaa riigist oli langenud venelaste kätte. Saksa ordu läks 1559 Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1559. aatsal ostis Taani Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna. 1560
oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond oli majandusamet ehk ökonoomia (kroonumõisate haldamine, mõisatelt laekuvate maksude kogumine). Valitsevate ametike hulgas olid kameriirid (arvestas makse välja), rentmeister (kogus maksud kokku), Tallinnas valitses linnusefoogt (haldas riigile kuuluvaid hooneid), prokuröri kohuseid täitis Tallinnas fiskaalkomissar, Liivimaal olid keisri fiskaalid. Eraldi olid veel tolliametnikud (kontrollisid kaubandustulusid). Ametikohti võidi ka ühildada ning nendel olid tavaliselt ametis kohalikud. Ainuke linn, kelle esindajad maapäeval olid, oli Riia. Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem. Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18
osatud veel ravida. Maadeavastused mõjutasid oluliselt ka riikide majandust. Kuna Hispaania ja Portugal avastasid esimestena teatud maad, siis kasutasid nad seda ära ja kehtestasid kaubandusmonopole. See tagas neile suure võimu vürtsikaubanduses, itaallased tõrjuti sellest vaikselt välja. Kaupa osteti ühe hinnaga sisse ja müüdi kallimalt maha, sellest tulev kasum oli väga suur. Suur osa oli väärismetallidel, mis veeti Aasiast sisse. Kaubandustulusid kasutati töönduse ja panganduse arendamiseks. Glob. : kasitööndus oli seotud üleeuroopalise turuga ning see oli eelduseks industrialiseerimisele Teaduse areng: Teadus hakkas arenema 16. sajandi keskpaiku, kui hakkasid tegutsema Kopernik, Bruno ja Galilei. Renessansiajastul leiutas Johann Gutenberg uue trükistiili ning see pani aluse massilisele raamatute (esmasjoones Piibli) trükkimisele. Renessansi ideed levisid aina kiiremini ja neist said osa ka
annaabi.ee 
