neljal proovikoja töötajal tuli hoolitseda riigi äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute võistluste ja muude lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äride lahtioleku aegadesse ja äriteenistusse puutuvaid küsimusi, koordineerida riiklike omavalitsuste ja ühistute ning eraettevõtete äritegevust, arendada kaubandus- ja tööstusringkondade omavahelist koostööd, propageerida kodumaist toodangut. Kaubandusosakonna ülesandeks oli ka jälgida Eestis ärialal tegutsevate välismaalaste tegevust ja avaldada arvamust neile teenistusloa andmise kohta, pakkuda abi kaubandushoonete väljaarendamiseks, lahendada transpordiküsimusi kaubanduse huvides, teha ettepanekuid tariifimäärade muutmiseks, instrueerida kodukäsitöö müügi organisatsioone ja toetada nende tegevust. Veel tuli luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40
Kitsamas mõttes võime vaadelda kaubandust ka kui tegevust: ostu, müüki, vahendust. 4 1 KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA 1.1 Eesti kaubandus 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. 1.1.1 Kaubandusosakond Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Sisekaubanduse vallas oli ülesandeks: hoolitseda korraliku äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute ja lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äriteenistusse puudutavaid küsimusi, koordineerida äritegevust, arendada kaubandus- ja tööstusringkondade vahelist koostööd, propageerida kodumaist
sajandi alguses. Oluline roll on sajandite jooksul olnud rändkaubandusel. Talupojale tähendas see tööaja kokkuhoidu, sest kaup toodi koju kätte. Väga palju käis Eestis kauplemas Vene rändkaupmehi. Nende käigud kestsid kuni Esimese maailmasõjani. 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal. Suurenes ka väliskaubandus. Aastaid 1971 – 1975 võib lugeda Eestis selvekaubanduse alguseks . Selvekaubanduse kiiret arengut pidurdas pakendatud kaupade vähesus.
läbirääkimisi nõukogude okupatsiooni alla sattunud Eesti tuleviku suhtes Eesti Vabastamise Komitee Helsingis 15. IX 1941 EOV ametlik moodustamine (volitus EOV juhtidele) Siseküsimused – Oskar Angelus (1892–1979; oli 1923–1940 Eesti siseministeeriumi ametnik, viimati üldosakonna direktor) Majandus ja transport – Alfred Vendt (1902–1986; 1936–1940 Eesti majandusministeeriumi kaubandusosakonna vanem-kaubandusinspektor) Sotsiaalküsimused – Otto Leesment (1908–1979; oli 1936–1940 vandeadvokaat Tallinnas, 1940–1941 advokaat Valgas) Põllumajandus – Hans Saar (1893–1983; 1934–1940 AS Eesti Kunstsarvetehased vabrikujuhataja, 1936–1938 vapside liikumises osalemise pärast vangis) Kohus – Oskar Öpik (1895–1974; 1936–1938 Eesti saadik Leedus, 1938–1939 välisministri abi, 1940 saadik Prantsusmaal)
annaabi.ee 
