....3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1.1Eesti kaubandus..................................................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond.....................................................................................................5 1.2Kauba liikumsiteede areng.................................................................................................5 1.3Uute kaubandusorganisatsioonide loomine........................................................................5 1.4Kaubandusvõrgu killustumine...........................................................................................5 1.4.1Karistused eeskirjade rikkumiste eest.........................................................................6 1.5Majandusministeeriumi kaubandusosakond......................................................................6 1.6Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929.
Väga palju käis Eestis kauplemas Vene rändkaupmehi. Nende käigud kestsid kuni Esimese maailmasõjani. 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal. Suurenes ka väliskaubandus. Aastaid 1971 – 1975 võib lugeda Eestis selvekaubanduse alguseks . Selvekaubanduse kiiret arengut pidurdas pakendatud kaupade vähesus. Olukorra lahendamiseks ehitati linnadesse kaubandusorganisatsioonide alluvusse pakketsehhe. Kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem, see
kaubatundmise, raamatupidamise ning kaubanduse planeerimise erialadega. Kaubandusministeeriumi juures alustas tööd Õppekursuste Kombinaat. Pärast kaardisüsteemi kaotamist kaupade jaehinnad mõnevõrra alanesid ja inimeste heaolu veidike paranes. Neljanda viisaastaku aastaid iseloomustavad mõningad raskused kaubandustegevuses. 1948. aasta kaubakäiveplaan täideti riiklikus jaekaubanduse 76,1 protsenti ja toitlustamises 72,8 protsenti. Negatiivset mõju avaldas kaubandusorganisatsioonide majandustegevuse tulemustele töölisvarustusosakondade üleandmine kaubandusministeeriumi süsteemile. Kergem ei olnud ka olukord järgmistel aastatel(1949.aastal ja 1950.aastal). Alles 1950. Aasta lõpuks paranes olukord ning riiklik kaubandus lõpetas aasta edukalt. Viisaastaku jooksul kasvas kaupluste ja toitlustusettevõtete arv. Jaekaubandusettevõtete arv sel perioodil kasvas 1718-lt 2712-ni, riiklikus kaubanduses 1118-lt 1545-ni. 1950
a. lõpul. Sõja puhkemisega 1939.a.algas hoiuste äravool. Iseseisvuse esimestel aastatel etendas riiklik finantseerimine olulist osa. Krediite kasutati: · linnaelanike toitlustamis- ja küttekriisi lahendamiseks · maareformiga loodud taludele · riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks · koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele. 4. Kaubanduse areng Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted Kasvas kiiresti ühiskaupluste arv (majanduskriisi tulemusel paljud suleti) Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: · või, sealiha, kanamunad, kartul, · metsamaterjal, tselluloos, paber · tekstiilikaubad · lina, tuletikud, klaas Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Aastatel 1923 1939 olid väljaveos:
annaabi.ee 
