kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna. II SISEPOLIITIKA 1920. aastatel Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi
Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. SISEPOLIITIKA.Vabariiklased eemaldusid Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat "Ameerika individualism," kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on
osales ta Buuri sõjas. Ümmargusel 1901. aastal, osalt ka sõjasangari aupaistet kasutades, pääses Churchill noore radikaalsevõidu konservatiivina Parlamenti. Nendele ei jäänud ta aga 4 kauaks truuks, vaid lahkus liberaalide seltskonda. Sealt pääses Churchill Asumaade Ministeeriumi alamriigi segretäri ametikohale (1905). Järgmine oli juba kaubandusministri portfell ja kahe aasta pärast oli ta välja jõudnudsiseministri ametikohale. Inglismaa süsteem nägi ette, et ta pidi minema tagasi ikka ja jälle Parlamenti ja sealt tuli teda uuesti valida. Neil aegadel oli ta kindlameelne ja radikaalne liberaal. Aasta pärast sai temast mereväeminister Admiraliteedi esimene lord. 1921 sai Churchill`i ministrite ring täis, kui ta taasasumaade ministriks sai. Varsti saabus Churchill`il ka teine tagasilöök, millest isegi õnneseen mööda ei saanud
Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna. SISEPOLIITIKA. Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat "Ameerika individualism," kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine,