inimest.K majandus ks. Tekkis ailma ülemaailmne Tööstuse üttimine ega, käsitööharu kaubandus- kaubandus. hüppeline ning toidu kodustati . rohkem.seotu kasv. kogumine loomi, d. Masstoodang. metsas. arenes kaubandu s. 2.Peamised Küttimine Maahari Põlluharimi Tööstus, Rasketööstus, Elektroonika, majandush , korilus mine ne ning kaevandus, kaevandus, keemiatööstus arud ning (alepõllun karjakasvat põllundus põllundus, haru. Vähenes kalastami dus), us. ning karjakasvatus. füüsilise töö ne
*rahalised koormised Talupoegade õigusliku seisundi muutumine: *pärisorjuslik seisnud ja sunnismaisus kinnitati Peale retuktiooni olukord paranes!!! *kasvav eramõisate arv *koormised kasvasid Linnad, kaubandu ja kästiöö: 17.sajandil oli Eestis 10 linna. Linnade kindlustamiseks ehitati nende ümber bastionid (Tallinnas ja Narvas). Linnades valitses raad, kuhu kuulusid kaupmehed ning juristid. Kaubandus: Linnade jõukus põhines kaubandusel ja tähtsaimateks kaubalinnadeks olid Tallinn ja Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale.
· 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomite esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikoguesimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava koguliige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige · 1919-1933 Kindlustusseltsi Eesti Lloyd esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandu-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees · 1927-1937 sihtasutuse Fenno Ugria esimees · Harju panga nõukogu esimees · Tallinna börsikommitee esimees Ühiskondlik tegevus:Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli taTallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Pank pankroti
17. Sajandi lõpul tabas Eestit suur näljahäda, mille ohvriks langes kuni 75000 inimest. Peale näljahäda kahanes rahvaarv enam kui poole võrra Põhjasõja ja katku tõttu. 10. talupoja kultuuri muutused Kroonumaadel kaotati pärisorjus. Fikseeriti koormised ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. 8.kaubandu, käsitöö, põllumajandus Oli teraviljakasvatamine (rukis), härjad, lehmi vähe. Mõisates oli loomi vähem ning selle tõttu oli ka väetamise probleem. Mõisapõllud suuremad kui talupõllud Maakaubandusega tegelesid mõisaametnikud, pastorid, kõrtsmikud, sõdurid, linnakodanikud ja linna alamkihi esindajad.Välismaale veetavate kaupade hulgas oli esikohal kõrgelt hinnatud rehtedes kuivatatud teravili.Peamine käsitöö keskus oli Tallinn.Üksikud käsitööharud
Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. Tarbijad vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma Tarbeturg kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks. Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või rakendamiseks firmasisestel operatsioonidel. Tööstus-, kaubandu-, ametkonnaturg kokku. Tööstusturg ettevõtted ja indiviidid, kes hangivad kaupu ja teenuseid uute toodete valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele. Kaubandusturg isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks. Ametkonnaturg riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu ja teenuseid oma põhiõlesannete täitmiseks.
lõpptarbijani toimetada. · Tarbijad vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma · Tarbeturg kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks. Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või rakendamiseks firmasisestel operatsioonidel. Tööstus-, kaubandu-, ametkonnaturg kokku. · Tööstusturg ettevõtted ja indiviidid, kes hangivad kaupu ja teenuseid uute toodete valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele. · Kaubandusturg isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks. · Ametkonnaturg riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu