3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all. Talupojad loeti endistviisi sunnimaiseks. Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama. 4) Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all.(ühtne Pärnu, 1584.a. Valga, allakäik). Pärast sõda elustusid Tartu, Viljandi ja Pärnu kaubalinnadena. Pärnu oli soodne sadama linn, Pärnu eksisteeris ühtse tervikuna. Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal linnaõigused Valga alevile. Poola riik ei suutnud linnadele tagada arenguperspektiive, siis tervitasid linnaelanikud üldiselt kaubanduslikult avatuma Rootsi riigi sõjavägede saabumist. 5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid)
Maapäevalt valiti esindajad- 2-poolakat, 2-leedulast ja 2-sakslast- Poola riigi seimi. Mõisnike hulgas tõusis poola ja leedu feodaalide osakaal. Sajandi viimasel aastakümnel püüdsid Poola võimud majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nende määradest peeti üldiselt kinni. Mõningasele tõusuajale teig XVII sajandi alguskümnel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduse langus. Muutus suhtumine talupoegadesse, võeti võtta mida võtta andis. Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena. Esiplaanile hakkas nihkuma Pärnu. 1584 sai Valga alev endale linnaõigused. Üldiselt mõjutas linnade arengut Liivimaal ikkagi püsiv kindlusetus. Uut valdust hakati muutma katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Vastureformatsiooni käigus alustati noorte kasvatamist katoliikluse vaimus. Praktilise hariduse kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583. ilmusid Tartusse ordu liikmes ja
aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev (sealt valiti esindajad-2 poolakat, 2 leedulast, 2 saksalast-Poola riigi seimi). Poola majandus taastus veidi, kuid mõningasele tõusuajale tegid XVII sajandi alguskümnetel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduslik langus. Linnad olid laostunud, kuid Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena (esile tõusis Pärnu). 1584- Stefan Batory andis linnaõigused Valga alevile. Poolas algas vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu, ametliku nimega Jeesuse ordu, mis tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas. Jesuiitide tähtsaim keskus oli Tartu. 1583-ordu liikmed alustasid kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium(õpilaste arvav kasvas 70-le), jesuiidid asutasid Tartusse ka tõlkide seminari.
maapäev, kuhu tulid ka teised suuremate linnade esindajad. Maapäeval valiti esindajad Poola seimi: 2 poolakat, 2 sakslast ja kaks leedulast. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Talupoegadele oli kergenduseks see, et suurem osa mõisaid oli riigi käes, kus nende rõhumine polnud nii suur kui eramõisates. Endiselt olid nad ka pärisorjuslikus seisundis. Liivi sõda oli jätnud Poolale laostunud linnad. Neid turgutati ja Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena, neist esile tõusis eriti Pärnu sadamalinnana. Vana- Pärnu oli eraldi linnana hääbunud. Stefan Batory andis 1584 linnaõiguse Valgale. 18 saj sõdade tõttu hakkasid linnad jällegi alla käima. Uue valduse poolastamise tähtsaks eelduseks peeti selle muutumist taas katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel
annaabi.ee 
