Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga
*Baltiriikide koostöö plaan luua suur Baltiliit, sellest ei saanud asja: soomlased ei olnud huvitatud, Poola ja Leedu kaklesid omavahel *Sõlmitakse Eesti ja Läti vahel poliitilissõjaliskoostööleping *Balti Antant'i sõlmimine Eesti-Venemaa suhted Aastaks 1924 olid suhted halvenenud. *Nõukogude Venemaa oli valdavalt kaotanud majandus suhted. 1927 sõlmiti Eesti-Vene piiritülide rahumeelse lahendamise kokkulepe. 1929 sõlmitakse Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932 Eesti-Nõukogude Liidu mitte kallaletungileping. Sõjaohu kasv ja eesti välispoliitika. 1933 sai Saksamaal võimule Hitler ja tahtis nende eluruumi laiendada. Riigid hakkavad tegema idapakti, sellega tahtis liituda ka Eesti. Hitler ajas riigid tülli ja seda ei tehtudki. Lääneriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) hakkasid järele andma Saksamaale. Lubatakse Austria ühendada, lepituspoliitika väikeriikide arvelt. 1938 dets neutraliteedi kuulutamine
lepingute süsteem. Aastail 19201921 oli Eesti peamine vahendaja Nõukogude Venemaa (Nõukogude Liidu) kaubanduses läänega. 1920. aastate esimesel poolel püüdis "maailmarevolutsiooni" mahitamisele keskendunud Nõukogude Vene kommunistlik juhtkond Eesti iseseisvust kohalike kommunistide mässuleõhutamise ja muu sisemise õõnestustööga hävitada. 1920. aastate teisel poolel suhted paranesid -- 1929. aastal sõlmiti Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping. Samas püüdis Moskva kasutada Eesti, Läti ja Leeduga paranenud kaubandussuhteid neile poliitilise surve avaldamise vahendina. 3 Balti liit Eestist sai rahvusvaheliste suhete täieõiguslik subjekt. Juba 1921. aastal Rahvasteliitu vastu võetud Eesti Vabariik ühines kõigi poliitiliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis aitasid kindlustada
12. septembril 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule. EESTI-VENE SUHTED Venemaalt lähtuv oht Eesti iseseisvusele oli kõige lähem ja vahetum. Eesti suhted idanaabriga olid väliselt suhteliselt korrektsed, ent tegelikult üsna pingelised. Nõukogude transiit Eesti kaudu saavutas kõrgpunkti 1922. a, misjärel vähenes järsult. 1927. a sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. a Eesti NSVL kaubaleping, 1932. a mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri
Eesti suhted idanaabriga olid väliselt suhteliselt korrektsed, end tegelikult üsna pingelised. Neid suhteid reguleeris lepingute süsteem, mis lähtus Tartu rahulepingule. 1920. aastate esimesel poolel lähtus NSVL maailmarevolutsiooni ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes Eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada, sama aastate teisel poolel suhted paranesid. 1927. aastal sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. aastal Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. Kaubandussuhteid püüdis Moskva kasutada Balti riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri
Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev). Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9.saj kasaarid vastu juudi usu. Rjurik suri 879, 2 druuznat Kiievit valitsema. Vm linnade ema- Kiiev. 911- kaubaleping Bütsantsiga. Rjuriku poeg Igor tuli võimule (daatumid ta elust ei klapi). 903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??). Poeg Svjatoslav kelle eest valitses ema Olga, kes ristiti (sai pühakuks).--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav 4 972 langes petseenidega sõdides
annaabi.ee 
