teenuste hindadega. Neid piire kirjeldab eelarvejoon. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada iseloomustab tabel joonisel 4.3. Joonisele 4.3 on kantud Anu eelarvejoon. Vein Sissetulek 300 Tarbimis- Pitsa Vein Pitsa 60 võimalus 12
9.2. Eelarvejoon Eelarvejoon kujutab kahe kauba erinevaid kombinatsioone muutumatu sissetuleku ja hindade korral. Kui kauba X ühik maksab 10 krooni ja kauba Y ühik 15 krooni, siis 300 kroonise eelarve (sissetuleku) korral võib tarbija osta 30 ühikut X või 20 ühikut Y kaupa. Joon.9.2. esitatud eelarvejoon väljendab kõiki võimalikke kaubakombinatsioone, mille summaarne maksumus on 300 kr. Eelarve joone tõus võrdub kahe kauba hindade suhtega ja näitab kauba kogust, millest tuleb loobuda, et osta lisaühik teist kaupa. Sissetuleku muutus nihutab eelarvejoone asendist A asendisse A1 kauba X hinna muutus asendisse A2 ja kauba Y hinna muutus asendisse A3 Tarbimistasakaalu leidmiseks paigutame ükskõiksus-kõverad ja eelarvejoone ühisele joonele. Joon.9.3. Tarbimistasakaal
Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. 33 Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada, iseloomustab tabel joonisel 5.3. Joonisele 5.3 on kantud Anu eelarvejoon. Joonis 5.3 Eelarvejoon Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid, mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus.
hindadega. Neid piire kirjeldab eelarvejoon. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada iseloomustab tabel joonisel 4.3. Joonisele 4.3 on kantud Anu eelarvejoon. Vein Sissetulek 300 Tarbimis- Pitsa Vein Pitsa 60 võimalus 12
annaabi.ee 
