kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist. 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam. Tihti põlastatakse neid ja visatakse ilma lugemata prügikasti. 6. INTERNETIREKLAAM (vt ka tabel 6). Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja ka MÜÜA. Internet on muutunud inimeste elu- ja töökeskkonnaks; nad saavad seal ise otsida seda, mida vajavad. Väga hõlbus on välja tuua reklaami tagasisidet ja efektiivsust,
kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist. 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam. Tihti põlastatakse neid ja visatakse ilma lugemata prügikasti. 6. INTERNETIREKLAAM (vt ka tabel 6). Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja ka MÜÜA. Internet on muutunud inimeste elu- ja töökeskkonnaks; nad saavad seal ise otsida seda, mida vajavad. Väga hõlbus on välja tuua reklaami tagasisidet ja efektiivsust,
ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N.: relvad, tubakas, alkohol. Turunduse ajalugu Turunduse alguseks võib lugeda 19. ja 20. sajandi vahetust. Esimesi ilminguid on ka oluliselt varasemast ajast (1744.a. väljastati esimene kaubakataloog). Turunduse teisi märkimisväärseid aastaid: 1908 – Fordi automudel, 1911 – esimene turundusosakond, 1930 – New Yorgi kaubahall jne.). XX sajandi algupoolel arenes turundus põhiliselt USA-s, 1950.aastatest levis ka Euroopasse. 2 1950ndad Massturunduse asemel hakati kasutama sihtturundust. 1960ndad Turundajad ei tegele mitte kogu turundustegevusega vaid konkreetsete osadega
· arvesta juba kavandamisel võimalusega näidata mitte ainult tervet klippi, vaid ka selle lühivariante; · pea meeles, et iga sekund maksab. Tavalise 30sekundilise klipi maksumus on kaks korda suurem 15 sekundilise omast, aga meeldejäämiseks on nende sansid peaaegu võrdsed. 5.Otsereklaam Otsereklaami all mõistame näiteks järgnevaid elemente: · reklaamvoldik, · telefonikõne, · kaubakataloog, · reklaamkiri, · soodusmüügi reklaamleht jms. Otsereklaam sisaldab palju rohkem informatsiooni, kui näiteks enamik raadio- ja telereklaami. Otsereklaamiga käib kaasas siiski ka mitmeid probleeme, nagu näiteks see, et inimesed peavad enamikku otsepostitust nn rämpspostiks ja viskavad selle lihtsalt minema. Samuti on potensiaalsele kliendile helistamine reklaamimise eesmärgil väga tüütu ja üldjuhul mõjub antireklaamina. Otsereklaami eelised on järgmised:
· arvesta juba kavandamisel võimalusega näidata mitte ainult tervet klippi, vaid ka selle lühivariante; · pea meeles, et iga sekund maksab. Tavalise 30sekundilise klipi maksumus on kaks korda suurem 15 sekundilise omast, aga meeldejäämiseks on nende sansid peaaegu võrdsed. 5.Otsereklaam Otsereklaami all mõistame näiteks järgnevaid elemente: · reklaamvoldik, · telefonikõne, · kaubakataloog, · reklaamkiri, · soodusmüügi reklaamleht jms. Otsereklaam sisaldab palju rohkem informatsiooni, kui näiteks enamik raadio- ja telereklaami. Otsereklaamiga käib kaasas siiski ka mitmeid probleeme, nagu näiteks see, et inimesed peavad enamikku otsepostitust nn rämpspostiks ja viskavad selle lihtsalt minema. Samuti on potensiaalsele kliendile helistamine reklaamimise eesmärgil väga tüütu ja üldjuhul mõjub antireklaamina. Otsereklaami eelised on järgmised:
visuaalne meedium. Otsereklaam sisaldab palju rohkem informatsiooni, kui näiteks enamik raadio- ja telereklaami. Otsereklaamiga käib kaasas siiski ka mitmeid probleeme, nagu näiteks see, et inimesed peavad enamikku otsepostitust nn rämpspostiks ja viskavad selle lihtsalt minema. Samuti on potensiaalsele kliendile helistamine reklaamimise eesmärgil väga tüütu ja üldjuhul mõjub antireklaamina. Otsereklaami all mõistame näiteks järgnevaid elemente: reklaamvoldik; telefonikõne; kaubakataloog; reklaamkiri; soodusmüügi reklaamleht jms. Otsereklaami eelised on järgmised: suunatav sihtauditooriumile; säilitatav; paindlik; tihti on efektiivsus mõõdetav. Puudused: suhteliselt kallis; paljude inimeste jaoks tüütu ja pealetükkiv. Internetireklaam jaguneb: bännerreklaam. Reklaam teostatakse nn bänneriga, interaktiivse lingiga. Kui inimesel