ehitamist kloostrist ida poole. Esialgu kohendati mõisa tarbeks tervemad kloostrihooned; täpsemalt selle põhja ja idatiib, mis katustati. Sõdades kannatanud idatiib taastati, ehitades sinna uusi müüre ja võlve ning muutes akna ja ukseavasid. Põhjatiivas paiknev kirik oli jäänud sõjas suhteliselt terveks, kuid mõisal säärast kõrget
1.4. Vene aeg (17211918) 1711. a. kevadel Vene garnison lahkus.Kartuses, et rootslased taasvallutavad kindluse, õhiti bastionide tiivad, suurtükitorn, osa konvendihoone võlve ja kaitsetorni sisemus. Seejärel jäi konvendihoone umbes pooleks sajandiks saatuse hooleks. 1721 aastal sõlmiti Uusikaupunki rahuleping, nüüd hakkas juriidiliselt kehtima Vene võim (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1762. a. katustati uuesti edela- ja loodetiib, 1806. a. remonditööde käigus kirde- ja kagutiib ning rajati uued võlvid peakorruse ristikäigus. 1791. a. lammutati kaitsetorni lagunenud ülemised korrused (vaata joonis 1). Mitut ruumi kasutati XVIII ja XIX sajandi I poolel viljalaona. Alates 1783 kustutati konvendihoone kindlustuste nimekirjast (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem
imiteerivate viiludega (Raekoja plats 8, Pikk 12, Rataskaevu 1) ning ümberehitustel säilitati huvitavamaid keskaegseid detaile (Vene 14, Pikk 4/6/8). Suures mahus aga Eesti Vabariigi aastail vanalinnas ehitustegevust ei toimunud. Küll aga ehitati 1930ndatel aastatel vanalinnaga kagus ja lõunas piirnevale alale 5-7-korruselised funktsionalistlikud hooned, millega seoses kasvas vanalinn seal uusasumitega kokku. 1930ndatel aastatel korrastati ka paljud linnamüüri lõigud ja tornid, näiteks katustati kõik seni väga halvas seisus olnud loodekülje tornid ja 1917. aasta tulekahju järel varemeisse jäänud Suure Rannavärava kompleks. Seega säilis Tallinna vanalinn kuni Teise maailmasõjani veel peaaegu täielikult keskaegsetes mahtudes ja struktuuris, kuigi palju hooneid oli seal juba asendatud või ümber ehitatud. Vaade Toompealt alla all-linnale 19. sajandi keskel. Stavenhageni gravüür Vaade Toompeale põhjast 19
sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning Eesti Meremuuseum eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani. Külaskäiguks tuleb piisavalt aega varuda, sest väljastpoolt
Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Eesti Meremuuseum Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani
annaabi.ee 
