Sidusus võib olla majandusliku laadi, tehnoloogiline – kasutatakse näiteks ühist infrastruktuuri. Arenenud klastritel on lisaks eelmainitud sidususele välja kujunenud ka ühine sotsiaalne külg, kus klastri liikmed toimetavad suuresti ühises infoväljas. Klaster, TEMA OLEMUS Klastri liikmed ei pea ise oma klastrisse kuulumist eelnevalt kuidagigi deklareerima või enese kuuluvust klastrisse isegi teadvustama. Kuid klastri arengutega käivad kaasas ka ühiste katusorganisatsioonide moodustamine, et arenguid paremini ning koordineeritult suunata. Klastrite iseloomustamine Klastrite väliseid „piirjooni“ on lihtsam määratleda, kui klastrite sisemisi ülesehituslikke struktuure. On erinevaid klastri mudeleid. Näiteks klastri erineva suurusega liikmed on koondunud ümber ühe ressursi (nt. tarbijad või pakkujad), väiksemad liikmed on koondunud ümber ühe suure tegija, ühiste huvide ja eesmärkidega erinevate valdkondade organisatsioonid on
Tänapäeva kodanikuühiskond Organisatsioone on väga palju, samuti on arvukalt väikeseid seltse, aga suur hulk inimesi ei näe neis võimalusi oma probleemide lahendamiseks (nõrk motivatsioon, kodanikuühendused ei oska oma ettepanekuid piisavalt hästi formuleerida ega ettepanekuid läbi suruda). Ka Eestis on probleemiks kodanikuühenduste vähene toetamine erasfääri ja avaliku võimu poolt. Senisest enam on vajalik ka erinevate kodanikuorganisatsioonide koostöö ja nende katusorganisatsioonide koostöö nii omavahel kui ka riigi ja omavalitsustega. Kodanikuühiskonna rahastamisel osalevad peale riigi (liiga vähe ja vähe süstematiseeritult) veel äriettevõtted, eraisikud, kodu- ja välismaised fondid jne. Paraku pole see siiski piisav. Ometi on kodanikuühiskond meile kõigile vajalik ja seda eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Seega hoiab ta ära võimu monopoliseerumise
ka teistel, hõlbustus läbirääkimine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Lk 137 1.Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine (alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni.) - 2. Miks varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Peale Berliini müüri lagunemist muutusid meeleavaldused ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema. Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine, Lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingi Organisatsioon ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 4.Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinist tulenes NSV Liidu nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta. - Lk 143 1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul. - 2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid. Glasnost, sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri
vastuhakk Nicolae Ceausescu reziimile, sealt levis see kiiresti Bukaresti ja teistesse linnadesse. Ceausescu üritas vastuhakku jõuga maha suruda, kuid osa politseist ja sõjaväest läks ülestõusnute poole üle. Bukarestis alanud tänavalahingutest kohkunud Ceausescu põgenes, kuid vahistati ning lasti koos abikaasaga ilma pikema uurimiseta maha. Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas tingis ka kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemise. 1989. aastal lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1991. aasta aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ta tegevuse ka poliitilise organina. Sama saatus tabas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, mis läks ametlikult laiali 1991. aastal. Selleks ajaks oli NSV Liit oma sõjaväe välja viinud Ungarist ja Tsehhoslovakkiast
kuulumise perioodil, erinevate tegevuste jaoks loodi vajalik infrastruktuur. Noortepoliitika eesmärgiks toetada noorte sotsialiseerumist. Noori käsitletakse aktiivse ühiskondliku subjektina, mitte objektina nagu varem. • Noorsootöö kvaliteedi juhtimise süsteemi eesmärgiks teadmistepõhisus, noorsootöö teenuse kutsestandardite kehtestamine ning noorsootöötajate taseme- ja täiendusõppe korraldus, erialaorganisatsioonide ja katusorganisatsioonide loomine. Titma: (2002): esimesed empiirilised uurimused Eestis 1960-l samaaegselt Leningradi ja Moskvaga: Hruštšovi sula. • Avatud ideoloogiline atmosfäär, kontaktid välisilmaga, Eesti geograafiline asend, võõrkeelteoskus. • Peamisteks empiiriliste uurimuste keskusteks kujunesid TRÜ, Teaduste Akadeemia ja Eesti Raadio. • Saarniit (2000): pinnas Lääne teaduse arengust kogemuse üle võtmiseks siin soodsam.
annaabi.ee 
