5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla. Enne katusekatte paigaldamist tuleb alus puhtaks pühkida. Vee võimalikesse
..20cm. 102 Laudade paksus valitakse sarikate vahekauguse ja koormuste alusel. Lauad naelutatakse iga sarika külge kahe kuumtsingitud naela abil. Vaskplekist katte korral naelutatakse lauad küljelt ja naelapea lüüakse pisut laua sisse, et nad ei satuks kontakti plekist kattega. Alusehitus (2) nTihe laudis tehakse rennide alla, murdekohtadesse ja räästaste alla, suitsukorstnate ja katuseluukide ümber ja niisugustesse katusekohtadesse, kuhu lumi võib kukkuda kõrgemalt tasandilt. Tihe laudis tehakse ka katuseredelite, katusesildade ja lamavaltside alla. n nTihe laudis peab ulatuma katuse murdekohal vähemalt 500 mm mõlemale poole. Lõõride ümber peab tiheda laudise laius olema vähemalt 1000 mm. nTiheda laudisega aladele, kohtadesse, kuhu vesi võiks koguneda, näiteks pleki äärevoltidesse, laotatakse plekk-katte alla isoleerivast materjalist kiht.
isolatsiooniga ja äravooluga (põrandatrapiga). Soojustatud põrandas paigutatakse hüdro- isolatsioon soojustuse peale. Soojustus vahelaes peab paiknema suhteliselt aurutiheda kandetarindi (raudbetoonplaadi) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Soojustus pööningu põrandal peab olema pealt kaetud auru läbilaskva tuuletõkkega ja pööningul peavad olema käiguteed katuseluukide juurde pääsemiseks ning tehnoseadmete hooldamiseks. Elamutes on kolme erineva funktsiooniga vahelagesid. Keldrilagi paikneb keldri ja eluruumide vahel. Kelder on tavaliselt jahedam kui elutoad, seepärast peab keldrivahelagi olema soojapidav. Keldris võib olla müraallikaid, seepärast peab vahelagi olema ka mürapidav. Keldri õhk võib olla niiske; keldrivahelae puitkonstruktsioonid peavad olema niiskuse vastu kaitstud. Kui keldris on garaaz, siis peab keldri vahelagi olema nii
praod, kust lekib vesi pööningule. 42 Plekk-katuste puhul on katusekatte lagunemise peamine põhjus pleki korrosioon, vt. Joonis 2.7. Korrosioon esines peamiselt katusepleki valtside juures ja kohtades, kus vesi kogunes pikemaks ajaks seisma. Katusekatte lagunemise kõrval olid teised peamised katuselekke põhjused läbiviigud, eelkõige antennikinnituste, korstnate, torustike ja katuseluukide juures, vt. Joonis 2.8. Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. 43 Tüüpilisemaks kivikatuse puuduseks on lahtised katusekivid – eraldunud olid nii tavalised kui ka viilukivid, vt. Joonis 2.9
annaabi.ee 
