Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st
veebr 2013. a Hoone osad 16 Laastukatuse löömine 2 Pilbaskatus ● Laastud naelutatakse roovlattide külge peente naeltega, kumer pool ● Pilbas on on katuselaastu eelkäija. ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses ja allpool asuva ● Pilbas on toorest puupakust käsitsi liimeistriga piki puukiudu lõhestatud 2/3 pikkuses.
tõrvaga. Laastkatus Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes rohkem ,,mängima" kui okaspuu.
Peamised puidust pooltooted on (vaata joonist 3.9.2): hööveldatud lauad; põrandalauad – paksus 22...37 mm (sulundlauad); voodrilauad – paksus 12...22 mm (kas täis- või poolsulundlauad); piirlauad ja liistud; sindlid – katusekattematerjal, mis on pakkudest välja saetud; sindli pikkus on 0,5...0,7 mm; katuselaastud - katusekattematerjal, mis on pakkudest välja lõigatud; katuselaastu pikkus on 0,5 m; kattevineer ehk spoon – puidust välja lõigatud või välja saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; ristvineer – saadakse nii, et mitu spooni liimitakse risti üksteise peale; levinud on 3-kihiline kasevineer; parketiliistud – tehakse tavaliselt tammest või saarest, parketiliistu pikkus on 150...400 mm. Joonis 3.9.2. Puidust pooltooteid: a, b, c - põrandalauad, d, e - voodrilauad,
annaabi.ee 
