Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana, kuid ühtlasel värvipinnal olev punane on kuidagi likumatu, muutumatu ja pinnapeale, tal nagu puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustaga segades murtud punaseid kuni punakaspruune, halliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid värvivarjundeid. Arhitektuuris kasutatakse punaseid toone väga rikkalikus skaalas: tellistena, katusekividena ja fassaadivärvidena, kus kasutatakse täpsemalt rootsipunast. Siseruumides kasutamisel tuleb punasega ettevaatlikum olla, kuna suurtel pindadel mõjub ta hõõguvalt soojana, isegi põletavana. Laevärvina kasutatuna on punane raske ja lage allapoole toov, samas ka pilku allapoole juhtiv. Intensiivset punane seinavärvina kasutatuna mõjub lausa agressiivsena. Põrandal mõjub punane värvus end esiletoovana ja teadvustavana. Punased detalilid ja väikesed esemed paistavad hästi silma.
värv. Mõjub ka erootilise värvina. Punast värvi seostatakse armastuse ja kirega. Punast on kerge kokku sobitada mustaga. Mõju ruumis Elavana näib punane suurtel pindadel siis, kui ta on läbikumav, mustriline või reljeefne. Sileda kattevärvina on punane kuidagi liikumatu, muutumatu ja tal nagu puudukssügavus. Arhitektuuris kasutatakse väga rikkalikus skaalas: punakatema või pruunikamate tellistena, katusekividena, fassaadivärvina. Punased katted, tekstiilid ja vaibad loovad ruumis üldjuhul sooja ja hubase tunde. Suurtel pindadel mõjub hõõguvalt soojalt, põletavalt ning võib tunduda liialt agressiivne. Väikesed punased esemed paistavad seevastu eriti kompaktsed ja atraktiivsed. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Punane http://buduaar.ee/Article/article/2507 http://webdesign.about.com/od/color/a/bl_colorculture
Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kvartsiit Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kvartsiit on murenemisele väga vastupidav ning sageli koosnevad mäeharjad ja tipud kvartsiidist. Kvarstiit on dekoratiivne kivim. Seda kasutatakse seinte, põrandate ja trepiastmete katmiseks ja katusekividena. Temast toodetakse happe ja tulevastaseid materjale, teda kasutatakse betooni lisandina ja räbustina. Purustatud kvartsiiti on kasutatud teeehitusel ja raudteedel ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi. Fosforiit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere
ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 3.TERMINAAL- * karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib KARVAD karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots). suguküpsuse * koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend saabumisel - kooreosa piklikest sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva, sis pigmenditereakesi - koort katab koorend e kutiikula (katusekividena, lamedad sarvestunud rakud) * KASVAB karvasibulast * karvajuure üleminekul tüvikuks foliikul laieneb, sinna avanevad RASUNÄÄRMETE JUHAD * karvanääpsu ümber on põimunud NÄRVIKIUD (retseptoritega) * juuste eluiga 2-4a, kasv kuus u 1 cm, ripsmete iga 4-5 kuud Näärmed higi-, rasu- ja piimanäärmed (funkts.suguelundite all)
Kala selg on enamasti tumedam ja kõhupool heledam. Veepinna lähedal elavad kalad on sinakasrohelistes ja põhjakalad mustjas-pruunides 34 toonides. Seetõttu on kalad vaenlastele vähemärgatavad. Kehakatted Keha katavad luulised soomused. Katusekividena osaliselt üksteise peal paiknevad soomused teevad kehapinna siledaks ja kaitsevad vigastuste eest. Naha limanäärmed eritavad lima, mis muudab keha libedaks, et muuta liikumist vees kergemaks. Küljejoon Mõlemal pool keha küljel on rõhutundlik meeleelund- küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumist, et vees orienteeruda.
suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Vanade roomlaste ettekujutus lillede ja liblikate vahelisest seosest polnud kaugeltki väär, ehkki veidi üle pakutud. Valdav enamik liblikatest on nektaritoidulised. Nektari kättesaamiseks on neil elastne ja liikuv imilont, mille pikkus on ühel Madagaskaril kasvavat orhideeliiki tolmendaval liblikal kuni 35 sentimeetrit. (,,Extra" Elu 97.05.17) Tiivad koosnevad liblikatel katusekividena üksteise peal paiknevatest soomustest. Soomuste erinevast pigmendisisaldusest ja valguse murdumisest nendel tekib paljudele liblikatele omane sillerdav värvus. Tiibade siruulatus võib mõnedel troopilistel liikidel ulatuda kuni 30 cm-ni. Tiivad võivad kokkupandult paikneda kahte moodi: asetuda seljal üksteise vastu nagu päevaliblikatel või paikneda katusjalt voldituna tagakehale nagu ööliblikatel. (,,Extra" Elu 97.05.17)
annaabi.ee 
