Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P'st. 44. Põldheina väetamine Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N'i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N'i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. Allakülviga teraviljade väetamine Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK- väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46. Kaunviljade (põldhernes ja -uba) väetamine Tahavad lubjarikast, viljakat mulda ja kasutavad hästi orgaanilise väetise järelmõju. N'i üldreeglina ei anta va. väheviljakatel muldadel väikestes kogustes. PK-väetised vastavalt vajadusele. Vajalik on väävel, molubteen ja bakterväetised. 47
Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P'st. 44. Põldheina väetamine Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N'i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N'i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. Allakülviga teraviljade väetamine Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK-väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46. Kaunviljade (põldhernes ja -uba) väetamine Tahavad lubjarikast, viljakat mulda ja kasutavad hästi orgaanilise väetise järelmõju. N'i üldreeglina ei anta va. väheviljakatel muldadel väikestes kogustes. PK- väetised vastavalt vajadusele. Vajalik on väävel, molubteen ja bakterväetised. 47
Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P’st. 44. põldheina väetamine –Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. allakülviga teraviljade väetamine – vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb
Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda 2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne 3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse
libistatakse ja seejärel kultiveeritakse agregaadis äketega 5-8cm sügavuselt 2-3 korda. Enne külvi on suure tähtsusega kivide koristamine. Külvieelselt tuleks mulda anda ka N, eriti kui muld on N vaene. N % on 0,1 piires. Tegeva-ainene 40-60kg/ha. Ja see sõiks olla amoniaagi veena mida võib arvestada u 600l/ha või karbamiidina 100-150kg/ha. Vahetult enne külvi tuleb rohumaa rullida ja sellega ei tasu koonerdada. Mulla tihedus peks olema 1,5g/cm3. Külviviisid võivad olla kas katteviljaga või mitte. Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel
annaabi.ee 
