mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ● Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). ● Plekk-kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja see sobis selleks hästi ka katuse madala kalde tõttu. ● Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega või asbesttsementplaatidega (eterniit, eluiga hooldusega ~40 aastat). ●
Tehnoloogiast juhinduv tootmine kasutas disaini kui toote pinna kaunistamise protsessi, olles seega pigem järelmõte kui miski, mis on ühendatud toote põhidisainiga. Maitsetult kujundatud, stiilitud laiatarbekaubad tõstatasid küsimuse: "Kus lõpeb kunst ja algab tööstus ?" Metallitööstus · Metallitööstus oli progressi peamine mõjutaja. · Ajalooline situatsioon soodustas tööstus- ja insenertehniliste ehitiste rohkust. · Tekkisid uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid. · Esimesed metallrajatised olid sillad. Esimesed malmsillad ehitati Inglismaal. ( 1779.a. Coalbrookdale 30,4 m pikkune kaarsild üle Severni jôe; Sunderlandi 72 m sild üle Weari jôe). Sillad · 1825.a. avati Inglismaal esimene raudteeliin Stocton-Darlington. · 1830. alates algas raudteevõrgu väljaehitamine ja järgneva tel aastatel ehitati arvukalt raudteesildu, millest hilisemad olid juba terassillad.
järgmistesse perioodidesse: · Romantiline etapp 19. saj 30.-50. aastad · Stiilipuhas etapp 19. saj 50.-70. aastad · Eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, sakraalehitised. Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon (sh sajandi lõpus raudbetoon), klaas, kivi (sh krohvimata maakivi). Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiilid; uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid, terastarindid. Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Inglise parlamendi hoone 1840-60, arh.Ch.Barry Pariisi Ooperiteater, 1861-75, arh. Ch.Garnier Juugendstiili tuntumaid mälestisi: Casa Mila Barcelonas, arh. A.Gaudi. Helsinki pearaudteejaam, arh. E.Saarinen. Laupa mõis, 1911-1913, arh. J.Rosenbaum 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise
Steindl – Parlamendihoone Budapestis, 1885–1904 F. Schmidt – Viini raekoda, 1872–83 G. Sacconi – Vittorio Emmanuele II mälestusmärk Roomas, 1885 Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused,sakraalehitised. Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon (sh saj lõpus raudbetoon), klaas, kivi, (sh krohvimata maakivi). Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiilid; uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid, terastarindid. Historitsistliku arhitektuuri tekkimine ja kujunemine toimus ajastu ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste foonil. Pärast Waterloo lahingus saadud kaotust tuhmus Napoleoni edukate vallutussõdade taustal esile kerkinud ampiirstiil. Selle asemele astunud romantiline maailmanägemus tõstis esile teistsugused väärtused. Romantismiga kaasnenud historitsismi tekkimist on enim mõjutanud järgmised asjaolud: