periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht. Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises. Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud. Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e
Sharpey kiududena luusubstantsi · Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka osteoklaste Periost e. luuümbris 5 1 - välimine fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht; 3 - osteogeensed rakud; 4 - luukude; 5 -Sharpey kiud Luude arenemine Luukude areneb kahel viisil: vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud, enamik näoluid ja rangluu). Protsessi nimetatakse desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks kõhreliste "luumudelite" (primordiaalse skeleti) luukoega asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks ossifikatsiooniks Intramembranoosne ossifikatsioon · Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal · Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab
(lameliigesed); 23 - pöid koosneb viiest pöialuust (lameliigesed), - esimesel (suurel) varbal on kaks, teistel kolm lüli. Pea luustik Pea luustik- kolju, jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Ajukolju luud moodustavad koljuõõne, näokolju luud näo toese. Ajukolju luustik. Kaitseb peaaju. Ülemised luud on lamedad katteluud, alumised luud segaluud. Jaguneb: - kuklaluu; - otsmikuluu, - kiilluu; - oimuluud (2); - kiiruluud (2). Näokolju luustik koosneb 15 luust: - ninaluud; - sahkluu; - sarnaluud; - ülalõualuu; - alalõualuu; - keeleluu. 5.5. Lihaskond Lihaskonna all mõistetakse toeselihaseid, mis kinnituvad luudele või nahale ja panevad need liikuma. Lihaskond on inimese keha aktiivne liikumiselundkond. Põhilised lihased
regioonist: 1) Paraksiaalne mesoderm – aksiaalskelett (selgroog, roided) ja osa koljuluid 2) Külgplaadi mesoderm – jäsemete skelett, rinnak 3) Kraniaalne neuraalhari – näokolju luud ja kõhred, rangluu Luukude moodustub mesenhümaalsetest rakkudest läbi intramembranoosse ossifikatsiooni ja endkondraalse ossifikatsiooni. Intramembranoosne ossifikatsioon – mesenhüümi otsene konversioon luukoeks (rangluu, suurem osa abaluust, alumine lõualuu, kolju katteluud, näokolju). Mesenhümaalsed (nii mesodermi kui neuraalharja päritolu) rakud prolifereeruvad ja moodustavad kogumikud ning muutuvad osteoblastideks (luu eellasrakk). Osteoblastid sekreteerivad osteoidmaatriksi (kollageen/proteoglükaan) – seob kaltsiumi. Kaltsifitseeritud maatriksiga rakud muutuvad osteotsüütideks 64 (luurakud). Servaaladel moodustuvad mesenhümaalsetest rakkudest
annaabi.ee 
