Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad 1 seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides.
ennakõidumine idanemise ajal; juuli-august) huumuse rikkal neutraalsel temperatuur on +10°C Kahjurite ja haiguste leviku Varred maha, tüükad 2cm Juurvili lapikümmargune, Valgusvajadus suur mullal Katta kattelooriga või kilega jälgimine Peajuur peab terveks jääma ümmargune, silindriline, Kergeid muldasid peab Peedi suurus oleneb kui Suve keskpaiku soovitatakse Säilitada temperatuuril +3 piklikümmargune väetama suurte vahedega kasvavad mullata luni +4°C
ning lõhnab tugevalt ja aromaatselt. (Bioedu, taimed 2015) KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad
Kilekangas hoitakse peal seni, kuni see hakkab taimede kasvu takistama või kuni ilmad on juba küllalt soojaks muutunud ja porgand vajaliku kasvuhoo kätte saanud. Porgandipeenrale võib paigaldada ka kiletunneli, mida saab kauem peal hoida, ka sobiva temperatuuri hoidmine on selle all lihtsam. Kile alt võib esimesi tarvitamiskõlblikke porgandeid saada juba juuni lõpus, juuli alguses. Paari nädala võrra kiirendab saagi algust ka porgandikülvi katmine kattelooriga. Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt
kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1) Külviaeg ja külviskeem Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida). Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise kiletunneli alla ning seda juba aprilli algusest alates. Enamasti külvatakse meil porgandit mai I või II poolel. Külviaja valikut mõjutab ka mulla niiskuse sisaldus - kuna mai lõpu poole on enamasti vähem sademeid, võib hilisem külv niiskusepuudusel ebaühtlaselt tärgata või halvimal
Mulla pH 6...7,5. Valgusenõudlik. Külvisügavus 0..0,5 cm. Umbrohutõrje, väetamine ja kastmine. Koristada enne püsivaid öökülmi. Saagikus 25..50 t/ha. 9) Kurk pH 6,5..7,5. sobib huumusrikkas parasniiske muld. Soojanõudlik taim. Avamaale istuda siis, kui temp. üle 12. tuule eest peab kaitstud olema. Kindlasti katteloor. Kastmine on tähtis.otsekülv avamaale. Kastmine hommikul, et öhtusk ära kuivaks. Hea taim eelviljaks teistele.Kasvatada kattelooriga või katteloor+mults- umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja haiguste tõrje. 10)Söögisibul talub öökülma. Eelistatud päikesepaistelisi kohti. Kerge lõimisega mullad. Võimalikult umbrohu vaba muld. Mulla pH 6,5...7 vahel. Saagikus sõltub istutus tihedusest. 11) Porrulauk Sobib huumusrikas parasniisek muld. Mulla pH 6,5..7,5. Lämmastiku vajadus suur. Istutatakse kassetis. Umbrohutõrje, kastmine ja muldamine 2..3 korda. 12)Küüslauk kümakindel
nad korralikult juurduda ja kasvada. Lk 7 "Taimede istutamisel tuleks jälgida, et juurte ümber ei jääks tühimikke, ja istutada taim enam-vähem samale sügavusele, nagu ta varem oli," õpetas Uurman. "Maitsetaimede istutamiseks tuleks valida kas hommikupoolik või pilvine päev. Kindlasti ei tohiks taimi mulda panna keskpäeval, kui päike paistab, sest see halvendab nende juurdumist. Pärast istutamist tuleb kindlasti kasta. Külvid võiks seemnete idanemise kiirendamiseks katta kattelooriga," lisas ta. Kasvamiseks vajavad maitsetaimed päikesepaistelist ja tuulte eest varjatud kohta. Varjulises kasvukohas kipuvad taimed pikaks venima ning nende lõhna- ja maitseomadused ei ole nii intensiivsed kui peaksid. Värviliste lehtedega taimed vajavad valgust ka selleks, et lehevärvid kirgastuks. Mullastik maitsetaimede kasvukohas peaks olema kergem, huumus- ja toitainerikas, neutraalne või nõrgalt happeline. Pärast istutamist maitsetaimed enam erilist hoolt ei vaja,
annaabi.ee 
