Usuti ka, et kõik arteri osad pulseerivad üheaegselt ning pulss on seotud loomuliku liikumisega, mitte südamelöökidega. Esimene, kes pulssi uut moodi seletas oli Avicenna, ta leidis, et: ,,Iga pulsilöök koosneb kahest liikumisest ja kahest pausist. Paisumine, paus, kokkutõmbumine, paus. Seega pulss on liikumine südames ja arterites, mis on vahelduv paisumine ja kokkutõmbumine." Avicenna oli ka esimene, kes lähenes pulsimõõtmisele tänapäevaselt randme katsumisega. Tema valik randme kaudu pulssi mõõta oli tingitud sellest, et sealt on pulssi mugav ja lihtsalt ligipääsetav mõõta ning patsin ei pea muretsema oma keha paljastamise pärast. Avicenna ,,Meditsiini kaanoni" ladina keelne tõlge oli hiljem aluseks esimese vererõhuaparaadi leiutamisel (ing.k sphygmograph) 19saj. Ibn al-Nafis oma ,,Avicenna kaanoni anatoomia kommentaaris" (,,Commentary on Anatomy in Avicenna's Canon") lükkas tagasi Galeni teooria pulsi kohta pärast kopsuvereringe
eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane künnapuuga. Mõlemate puude oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida
Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda
kirjutanud. Toas leiduvad toolid olid veel räbalamadki kui vallamaja omad. Ühes seinas asuval lihtsal puuvoodil oli kodukootud villane triibuline vaip peal. Ainuke, mille Indrek leidis harukordsema, oli laeni ulatuv ja täis kiilutud raamaturiiul, mis täitis peaaegu ühe toaseina. See oligi paik, kuhu Indrek ikka ja jälle oma pilgu viis, kui ta selleks pisutki mahti leidis. Aga tõepoolest oli selleks aega vähe, sest tema teadmuste katsumisega tehti kohe hakatust. See võis ehk tundi pool kesta, siis ütles härra hallis eesti keeli: ,,Vene keele ja rehkendusega saate neljandasse, aga ajalugu, peaasi ladina keelt peate järele õppima. Kui kõvasti tööd teete, jõulu vaheaja ka, saate ehk järgmisel semestril teistele järele. Olete juba täis mees, andke pihta. Tõuske hommikul varem, õhtul aetakse magama. Kas raha on, et tunda võtta? Ei ole? Noh, siis katsuge omapead, küsige teistelt, kas või minult mõnikord.