oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada. Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Minu arvamus raamatust Alguses oli hämmingus ja mõtlesin uue raamatu valida (nt "Jälle olet lasnu obesel kaala katski õõru" või "tan tuud savvi om") Kokkuvõttes mulle see raamat meeldis. Huvitavaks tegi just raamatu erinevad perioodid ja tegelaste üleminek ühest teise. Eriti meeldis mõte: "Elurõõm liputab saba" Tänan kuulamast!
-de mitmud(puudel), illatiiv -sse(kohtusse), inessiiv -s(jalas), keskvõrre -m (suurem), eri pöördelõpud isikus ja arvus(annan, anname), pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas kõneviisis(andsite,annaksite), da-infinitiiv(tuua, istuda), domineerib -si lihtminevik(võtsid) Lõunaeesti murre afrikaat esineb(tsiga,küdsa), larüngaalklusiil esineb(kala?), sage palatalisatsioon(kõik konsonandid), ks-ss(saassi), ksi-ts(üts,läts), psi-pts(lats), tk-kk/tsk(katski), kt- tt(kõtt), vokaalharmoonia(näta,terävä), erinevad vokaalid teatud sõnades(lahki, kõllane, mõts), kõrgenenud vokaalid nasaalide ees(timä,um), silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud(nagel), järgsilbi o(jano,tego), valdav i-mitmus(puil), illativ -he,-de(kohtude,kohtuhe), inessiv -n,-h,- hn(jalan,jalah),keskvõrre -mb(suuremb), pöördelõpud puuduvad(tii anni, tii annassi), da- infinitiiv(tuvva, istu), domineerib i-lihtminevik(ma võti, ta elli)
omma kõik. Sii tsiga olli sellega, tuu tsiga olli tollega. Vanaemmiss olli `o¸kuga (= orikaga), pahrukene (= kuldikene) olli `põrsaga, töbisaba kiriväga (= kirjuga), vana¦Rutass Otassõga, käen olliva kõik. Noæ kui tsikuga kodu sait, sis tuu jala `valla`võtmine. Kui olliva sis nuu..., nuut¦tsuvva kabla (= pastlapaelad) olliva sis vahel `kiirdu `lännüvä (= läinud) ja, ja `sassi `lännüvä ja. Ja sis noit tulli tõnekõrd nii`muudu et, tulli väits `välä võtta ja kabel `katski tõmmata, et ennembi jalast ärä saava ja. Ja sis `jälle koheki mujale `juuskma, kohe sis omal olli lut minnä. Kas sis `koeki (= kuhugi) perve ala `marju `o·sma vai mõtsa`viirde vai. Vai `tüüliste manu aina manu `kaema, mis nuu sääl teevä vai. Nii et ega sis tu karjalaits `lõunassvahel väga nii väga magada¦ss läpeki (= ei läbenudki), es tahakine. `Lõunassvahel olli sis vabaduss `rohkemp prii. Ega ma `võõra man s¦ole, ma olli oma emä man karjan, ega
· harv palatalisatsioon (t, s, l, n, r) · sage palatalisatsioon (kõik konsonandid) · *- ks> ks: saaks · *-ks > ss: saassi · *-ksi > -ks: üks, läks · *-ksi > -ts: üts, läts · *- psi > ps: laps · *-psi > pts: lats · *- tk > tk: sõtkuma, katki · *-tk > kk/tsk: sõkma, katski · -*kt > ht: kõht, vahtu · -*kt > tt: kõtt, vattu · Vokaalharmoonia puudub näha, terava · Vokaalharmoonia: nätä, terävä · Erinevad vokaalid teatud sõnades: · lõhki, lõng, õlg, hein, maha, jahvatab, · lahki, lang, olg, hain, maahha, jauhhas, kollane, mets kõllane, mõts
annaabi.ee 
