Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele. Sellest järeldub, et
Duralumiiniumi termotöötluse viis sõltub vasesisaldusest sulamist. Peale karastamist on sulami struktuur suhteliselt väikese tugevuse ja kõvadusega, ning suure plastsusega, mistõttu on seda pärast karastamist lihtsam vormida. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Mida kauem sulamit vanandada, seda kõvemaks see muutub. Ajanappuse tõttu ei olnud võimalik duralumiiniumit pikalt vanandada, seetõttu katsetulemustes erilist kõvaduse tõusu ei ilmnenud. Kui duralumiiniumit liiga pikalt vanandada toimub ülevanandamine, mille käigus hakkab sulami kõvadus ja tugevus hoopis langema. Duralumiiniumi termotöötluse eesmärgiks pole sulami tugevdamine, nagu algul arvati, vaid hoopis plastsuse tõstmine. Peale termotöötlust on sulamit lihtsam vormida, sest plastsus on suurem.
valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast Küllastatud AgCl lahuse saamiseks lisatakse KCl lahusesse intensiivsel segamis lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO3-ga), hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustes soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutus ioonide aktiivsustegurid võetakse tabelist. Valemid t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal ks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks kontsentratsioonielement. Elemendi ud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus, teise - da järgnevalt küllastatakse AgCl-ga (AgBr, AgI-ga). intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3
Suhkru rohkus peaks taigna kerkimist kiirendama, aga see katsetes ei avaldunud. Järelduste tegemine: Meenuta uurimisküsimust ja tee katsete põhjal järeldus, mis sobiks vastuseks sellele küsimusele. Kõige paremini kerkib tainas, millele on lisatud natukene, siin katses 1 tl, suhkrut. Soojas ja soodsas tingimuses kerkib pärm ilusti, aga suhkrut lisades hakkavad toimuma taigna ja suhkruga reaktsioonid. Liigselt suhkrut lisades kaob aga abistav efekt, nagu katsetulemustes näha võib. Teoreetiliselt peaks suhkur pärmitainast kiiremini ja paremini kerkima panema, aga meie katsetes seda otseselt täheldada ei saanud. Probleemi lahendamine: Mõtle läbiviidud katsele ja töölehe alguses olevale jutule ning leia lahendus seal tekkinud probleemile. Suhkruga tainas kerkis paremini, kuna pärm vajab kerkimiseks energiat ja toitu, mida ta saab armsast sahhariidist - suhkrust.
piirid koos. 120 100 80 60 Läbitud osakesed [% ] 40 20 0 4 2 1 0.5 0.25 0.125 Sõela suurus [mm] 6. Järeldus Katsetulemustes sain liiva puiste tiheduseks 1544 kg/m³ ja liiva tera tiheduseks 2500 kg/m³. Liiva puiste tihedus ei ole normitud. Liiva näiv tihedus on umbes 2600 kg/m³, mis natuke suurem, kui minul saadud katse tulemus. Liiva tühiklikkuseks sain 34,2 %, mis on tunduvalt vähem, kui see Raado konspektis on. Seal on liiva tühiklikus 40-42%. Meie katsetatud liivas oli 1,83% kruusa osakesi. 0,42 % oli suuremad kui 8mm ja 1,45 % oli suurem, kui 4mm
( 39 mm, 45 mm, 45 mm ja 50 mm). Minu rühma katses oli koonusevajumiks 50 mm. Konsistentsi klasi S2 järgi peaks vajum olema 50-90 mm. Hälbed tulemustes võisid olla tingitud liigsest tihendamisest või ebatäpsetest materjali koguste doseerimisest. Viienda rühma koonusevajumis võis tekkida kõrvalekalle teise partii tsemendi kasutamisest. Segu nr 2 (CEM II/B-M (T-L) 42,5 R) koonusevajum oli märgatavalt suurem kui segu nr 1 vajumist. Koonusvajumid olid vahemikus 85-135 mm. Hälbed katsetulemustes võisid olla tingitud liigsest tihendamisest ning samuti ka ebatäpsetest materjalide doseerimiskogustest. Minu rühmas katsetatud betoonil oli koonusevajum 135mm. Koonuse vajumi suurenemine sõltus sellest, et tsemendi CEM I 42,5 N peenus on 335 m 2/kg ja tsemendi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R peenus on 440 m2/kg. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi, peenust hinnatakse eripinnaga. Suure eripinnaga materjali
Loogikast lähtudes ei ole võimalik väga erinevaid tulemusi sellise katse jaoks saada seega eelnevad katsed võivad olla kas siis täpsemad või ebatäpsemad. Kiirelt diagonaalis üle vaadatud wikipeedia linkid vaid kinnitasid seda oletust. Töös esitatud tulemuste võimalik mõju ja õige kasutaise kontekt Uuring ei toonud välja midagi ootamatud või maailma muutvat. Teooria ja oletused selle kohta juba eksisteerisid ning katse lihtsalt kinnitas seda. Pealegi on katsetulemustes vägagi palju tegureid, mis võisid mõjutada katsetulemusi (eriti osalejate valik) seega mina ei soovitaks neid tulemusi tõsiselt võtta. Tulid välja üksikud huvitavad aspektid kuid mina ütleks, et need on põhjustatud just osalejate valiku tõttu. Oleks osalejaid olnud rohkem ja oleksid nad katnud kõikide tingimuste kogu määramispiirkonna oleks tulemused võinud olla hoopis teised. Katset ei tunnistaks kasutuks, sest reaalselt näitas ta ära, et seosed on olemas ja kuna eesmärk
eksperimendi puudulikust planeerimisest, subjektivismist eksperimendi tulemuste hindamisel jms. Ebateadlikke vigu võib rühmitada juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Juhuslikud tekivad kord ühes, kord teises suunas, mistõttu nende mõju katse tulemustele on üsna tühine. Kui uuritavate objektide arv (valim) on piisavalt suur, siis pole neid vigu vaja arvestada. Süstemaatiliste vigade puhul on aga täheldatav teatud kindel suund või kuhjumistendents. Sellised tulemused põhjustavad katsetulemustes kõrvalekaldumisi kas positiivses või negatiivses suunas. Sellised vead võivad eksperimendi tulemusi väga oluliselt mõjutada ja moonutada. Katse tulemusena saadud uurimistöö tulemused on seda objektiivsemad ja usaldatavamad, mida vähem on neis süstemaatilisi vigu. Süstemaatiliste vigade hulka saab minimeerida kui katsealuseid on rohkesti ning eksperiment korralikult planeeritud. Eksperiment on paljude teadusliku analüüsi liikide arengu alus. Katsed jagunevad kolme valdkonda :
annaabi.ee 
