Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja graafikutel peavad olema kajastatud nii katsete käi gus saadud üksiktulemused kui ka seeriate keskmised tulemused. Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud. 4. Mõnede katseandmete ärajätmisel (erandjuhtudel) tul eb katseandmete tabelid varustada
5.2. Betoonisegu koostise arvutamine 5.3. Proovisegude koostised 8 liitri betoonisegu valmistamiseks: tsement ................................... kg; liiv ................................... kg; killustiku peenem fraktsioon ( ).......... kg killustiku jämedam fraktsioon ( )……..kg vesi ................................... kg 5.4. Koonuse vajum: KV1….., KV2….. mm 5.5. Kivistunud kuupide survetugevus 14 ja 28 päeva vanuses Laboratoorse töö katseprotokollis peavad olema esitatud vähemalt järgmised tabelid, graafikud (tulp-diagramm) ja järeldused: • betoonisegu konsistentsi sõltuvus segamistehnikast; • betooni tiheduse ja survetugevuse sõltuvus segamistehnikast • betooni tiheduse ja survetugevuse sõltuvus kivistamistingimustest Kordamisküsimusi 1. Millised on betooni põhilised omadused? 2. Mida mõistate betooni klassi all? 3. Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)? 4
4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister. § 5. Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid (1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki. (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.
vastavusdeklaratsioonis märgitud näitajatele; 4) vastama Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele. (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Vastavusdeklaratsioonis ja katseprotokollis sisalduvate kohustuslike andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatu ei laiene: 1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist 17 kitsendavaid tingimusi; 2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 osundatud tolliprotseduuridest erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist
(3) Lisa 7 tabelis 22 esitatud kuni 9 istekohaga, sh juhiiste, M1 kategooria auto mürataseme piirväärtusele tuleb lisada 1 dB(A), kui: 1) autol on rohkem kui nelja edasikäiguga käigukast; 2) mootori suurim võimsus on suurem kui 140 kW; 3) mootori suurima võimsuse ja täismassi suhe ületab 75 kW/t. (4) Alates 1. oktoobrist 1985 esmakasutusele võetud auto seisumüratase peab vastama valmistaja juhendis või sertifitseerimise aluseks olevas katseprotokollis näidatud piirväärtustele. (5) Alates 1. oktoobrist 1996 esmakasutusele võetud üle 2,8tonnise täismassiga ja õhkpiduritega auto suruõhuseadmete müratase ei tohi ületada 72 dB(A). § 18. Auto kabiini või kere sisemüratase Auto kabiini või kere sisemüratase ei tohi ületada: 1) M2 ja M3 kategooria bussil sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel 80 dB(A); 2) autol, mis on esmakasutusele võetud alates 1
annaabi.ee 
