Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid. Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid
Kõrge positsiooniga inimeste kasvu hinnati üle, madalama positsiooniga inimeste kasvu aga alahinnati. · Ühes teises uurimuses kasutati binokulaarse võistluse nähtust (kui stereoskoobis näidata vasakule ja paremale silmale üheaegselt erinevaid pilte, siis nad ei sula ühte vaid hakkavad tajus vahelduma, nii et kord teadvustatakse paremasse silma esitatud pilti, siis jälle vasakusse silma esitatut). Katseisikuna kasutati 3 gruppi- politseikursused läbi teinud, kursusi alles alustanud ja kontrollgrupp kolledziõpilastest. Pildipaarid olid koostatud nii, et üks pilt kujutas vägivallastseeni ja teine neutraalset stseeni. Politseitreeningu läbiteinud nägid vägivallastseeni 52%, kursustele alles asunud 26% ja üliõpilased kontrollgrupist 22%. Järeldus, et taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutest, alles
Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30 sessiooni), mille jooksul viidi läbi lisaks vahetu kogemuse protokollimisele ka isiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Katseisikuteks olid kokku 14 inimest.Mehed ja naised jaotusid võrdselt. Enamus katseisikuid olid noored inimesed vanuses alla 30 aasta. Ühe katseisikuna osales eksperimendis ka Karl Girgensohn ise. Katsed toimusid 20. sajandi teise kümnendi alguses. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstid lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust – kedagi, kes on tegelikult olemas. Kuigi tema analüüs puudutas vaid inimese hinges toimuvat, esitati tulemused teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasemel. “Mis toimub inimese hinges kes kogeb Jumalat”- tema peamine küsimus Ta
katseisiku kuulub katse- ja milline kontrollgruppi. Kasutatakse eksperimen- taatori ja katseisikute ootuste mõju tasakaalustamiseks katsetulemustele Eksperimentaatori isik, kes aitab eksperimentaatoril korraldada topeltpimendamise protseduuri abiline Eksperimentaatori isik, kes mõnda tüüpi eksperimentides (eelkõige sotsiaalpsühholoogilistes) kaasosaline esineb teistele katseisikutele katseisikuna, ent tegelikult aitab eksperimen- taatoril ajada katseisikuid eksiarusaamale katse tegelike eesmärkide või tingimuste suhtes Kordus- eksperiment, mida sooritatakse selleks, et kontrollida kord kinnitust leidnud eksperiment hüpoteesi kehtivust samades või minimaalselt muudetud tingimustes (reeglina uutel katseisikutel)