tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on. Seda mõtet toetab kuulus Scachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis näitas, et asjakohane sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib tekitada kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikuil tugevnes kogetud emotsioon, kui neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüstiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist. Nad pidasid oma aktivatsioonitunde põhjuseks läbielatavat emotsiooni ja seetõttu tajusid emotsiooni intensiivsemalt. Nagu paljude teistegi inimkogemuse omaduste puhul, näitab agressiivsus tulenevat pigem mitme eri teguri koosmõjust kui ühestainsast tegurist. Mõned uimastid, nägu näiteks alkohol,
49. Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks. Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud. Sherif kasutas taju illusioon (liikumatu punkt näib pimedas liikuvat) ja palus katseisikuil hinnata, kui palju punkt liikus. Individuaalselt testitud inimesed andsid väga erinevaid vastuseid. Kuid teistega koos testimisel kujunesid välja ,,grupi normid" ja katseisikud hoidsid neist kinni isegi siis kui neid testiti uuesti individuaalselt. Tuntumad on Solomon E. Asch'i uurimused, kes leidis (1951), et katsealused annavad pigem teistega kooskõlalisi vastuseid, mille kohta nad teavad, et need on väärad, selle asemel, et anda vastuseid, mis
tulemaks toime sellega, veename me end tõenäolisemalt, et teade oli tõesti kuulamist väärt. Teateallika aspektid: 1) Edastaja usaldusväärsus. 2) Kuidas infot struktureeritakse ja milline on selle mõju. 3) Emotsionaalne mõju. 4) Haridustase. Esmamõjud veenmise puhul pole tugevad, nad ilnesid ainult olukordades (Hovland): 1) Kui katsealused ei teadnud, et lisaks esitatule tuuakse välja teinegi seisukoht. 2) Kui katseisikuil paluti võtta avalikult kohustus seisukohavõttuks enne teise teate kuulmist. - Assimileerumine - protsess, milles see, kelle ome seisukohad on sarnased talle esitatavatega, püüavad teadet rõhutada nii, et need kaks seisukohta tunduksid veel lähedasematena. Väga äärmuslikel positsioonidel olevatel inimestel on palju väiksem omaksvõtuala kui neil, kelle seisukohad on mõõdukamad. Inimeste, kes identifitseerivad end tugevasti ühe arvamusega, on väga väike omaksvõtuala -
sooviga katseisikuid. Viimastel võivad olla oma oletused katse tulemuste suhtes ja need oletused avalduvad katseisikute reaktsioonide muutuste näol, mis tegelikke reaktsioone moonutavad või varjavad Platseebo ilma tegeliku mõjuta eksperimentaalne manipulatsioon, mille eesmärgiks on tekitada kontrollgrupi katseisikuil mulje, et nad on saanud samasuguse eksperimentaalse mõjustuse nagu katsegrupi liikmedki Pimendamine platseebo rakendamine eksperimendis nii, et katseisikud ei tea, kes neist kuulub katse- ja kes kontrollgruppi. Kasutatakse katseisikute ootuste mõju tasakaalustamiseks katsetulemustele Topeltpimendamine tegeliku mõju ja platseebo rakendamine eksperimendis nii, et ei
annaabi.ee 
