septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. Viimaste aastate olulisimaks ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Traditsiooniliselt on enamus tudengitest EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonnast. 2005
aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. 9 Kokkuvõte Järvselja looduskaitseala süda ürgmetsakvartal on hoitud inimesest puutumatuna juba üle 80 aasta. Ent tänavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusväärset.
piirväärtus (Δ) 0,22 0,22 0,20 0,425 0,426 0,426 5. Regressioonikoefitsient (b) 0 9 4 Regressioonivõrrandid katsealadele tulid järgnevalt: 1. katseala: D = 0,425H + 55,385 2. katseala: D = 0,4269H + 33,359 3. katseala: D = 0,4264H - 2,8864 Joonisel 1, joonisel 2 ning joonisel 3 on graafiliselt esitatud vastavate katsealade regressioonisirged. Joonis 1. Esimese katseala regressioonisirge Joonis 2. Teise katseala regressioonisirge Joonis 3. Kolmanda katseala regressioonisirge 4. Tüvemass ja tagavara Antud kultuuride andmete põhjal sai katsealadele arvutatud ka puude tüvede massid, katsealal puitne mass tihumeetrites ning puistu tagavara (eeldades, et katseala suurus on 95 m2 ning puidu tihedus 387 kg/m3). Saadud tulemused on esitatud tabelis 7. Tabel 7. Tüvemassid
3 korda ja alumiiniumisisaldus 5 korda. Tõusnud on ka mitmete mikroelementide sisaldus. Horisontaalsuunas on valitsevate tuulte alusel alal (Kunda tehasest ida ja kirde suunas) heitmete tugev mõju mullas märgata kuni 5 km kauguseni (vastassuunas 2 km kauguseni), nõrk mõju kuni 15 km kauguseni (Rauk et al 1998: 71-72). On tehtud mõned eksperimentaaluuringud toitainete kasvu (väetamise teel) ja põlevkivituha mõjust rabamändidele. Esimese katse puhul kasutati katsealade väetamiseks põlevkivituhka, mille tulemusel vähenes rabale iseloomulike liikide (nagu seda on näiteks kanarbik, kukemari, jõhvikas ja huulhein) arvukus. Turbasamblad hukkusid põlevkivituha mõjul. Täheldati puude kasvutingimuste paranemist ja soodsat mõju tupp-villpeale. Kaks- kolm aastat pärast väetamist ilmus rabale taimi, mis üldiselt raba tingimustes ei tohiks suuta kasvada ning oluliselt suurenes ka lehtpuude loodusliku uuenduse osatähtsus. Antud
õppetöö teaduspõhisuse tagamine. Metsandus- ja maaehitusinstituut on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, nagu näiteks IUFRO (International Union of Forestry Research Organisations), Euroopa Metsainstituudi, Euroopa metsandusteaduskondade SILVA võrgustik. Teadlased osalevad aktiivselt Euroopa Teadusfondi rahastatava COST programmi erinevates projektides. Suur hulk aastakümnete vältel rajatud metsanduslikke püsikatsealasid on sisestatud rahvusvahelisse katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja,
annaabi.ee 
