või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. Tuuleenergia rakendamine on maailmas viimase 10 aasta jooksul kiiresti suurenenud. Asi sai hoo sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist
metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist. Samuti muudab prügi linna üldpildi koledamaks. Taolist saastatust üritatakse vältida ,,Teeme ära" aktsiooniga. 2.1 Graafik Võrumaa pinnasest 3. Õhk Võru linna õhk saastub iga päevaga järjest enam, seda just sõidukitest pärit õhuheidete kaudu. Uuringute järgi on õhu üldine kvaliteet linnas siiski paranenud. Enamustessse katlamajadesse on kasutusele võetud ökonoomsemad küttesüsteemid, mis väiksemate küttekoguste juures ka saastavad vähem. Samuti on paljud ettevõtted kasutusele võtnud elektrikütte. Saastatust põhjustavad enim autode heitegaasid ja tööstusettevõtted. Heitegaasid muudavad õhu reostatuks, viies õhku tolmu ja muid ohtlikke gaase. Võrreldes teiste linnadega on Võru õhusaaste oluliselt väiksem, kuna linna pindala on väiksem ja liikuvate saasteallikate mõju samuti väiksem
töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja
töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. 7 Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja
senine koolitustegevus põhineb töökeskkonna voliniku ja struktuuriüksuste juhtide 31 ning personalitöötaja poolsetel tegemistel koolitusvaldkonnas. Ettevõtte sisemisest töökorraldusest tingitult tegeleb iga osakonna juht iseenda ja oma alluvate koolitusega ja pädevustunnistuste kehtivuse jälgimisega. Töökeskkonna voliniku ülesandeks on uute töötajate värbamisel katlamajadesse kontrollida valitud inimeste pädevustunnistuste olemasolu, nende puudumisel otsustada töötaja tööle võtmine ja koolitusele saatmine või inimese mittepalkamine. Ettevõtte koolituskorralduse konkreetseid põhimõtteid ei osanud enamus intervjueeritavaid öelda, teati, et mingeid koolituskorralduse eeskirju ei ole ja kirjalikud materjalid koolituste korraldamise kohta puuduvad või ei ole neid tutvustatud
annaabi.ee 
