Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodustab Aseri lademe Ojaküla kihistik, mis koosneb hallikast, beezika tooniga pisikristallilisest raudooididega lubjakivist. Tihedamalt on ooide kihistiku ülemises 1015 cm paksuses osas, vahetult Lasnamäe lademe all ja alumises, ca 40 cm paksuses osas. Ojaküla kihistikule on iseloomulikud ka lainjad dekoratiivsed katkestuspinnad, millele on tihedamalt kontsentreerunud raudooide. Kihistiku paksus uuringualal on stabiilne - 0,91,16 m. Lamamipind jääb abs tasemele 48,93 m mäeeraldise loodeosas ja langeb kaguosas tasemele 46,67 m. (1,2) Aseri lademe alumises osas Malla kihistikus lasub hall, sinaka tooniga pisikristalliline, tihe, plaatjas, keskmise- kuni paksukihiline lubjakivi, millele on iseloomulikud rohked fosfaatse impregnatsiooniga lainjad dekoratiivsed katkestuspinnad
domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2. Dolokivi lausteraline, valkjashall kuni hall, pisi- kuni keskmisekristalliline, paksukihiline ja massiivne. Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid, 3. Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas, kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed. Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus 25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele: (survetugevus kuivalt vähemalt 20 Mpa ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit).
temperatuurist ja rõhust. Jälgitakse lainete leviku kiirust, lainete peegeldumist ja murdumist. 24. P ja S lained nende olemus? P lained levivad kivimiosakeste võnkumisega samas suunas, seetõttu on P lainete levik kiirem kui S lainete levik. P lained põhjustavad kivimite mahu muutust. S lained põhjustavad kivimkeha deformatsiooni, kuna levivad kivimiosakeste võnkumisega risti, seetõttu on nad ka aeglasemad kui P lained. S lained vedelikes ei levi. 25. Seismilised katkestuspinnad ja nende füüsikalis-keemiline sisu. Seismiliste lainete leviku hüppelise kiiruse muutuse kohad. Katkestuspinnad on määratud kivimite koostise ja faasi järsu muutsega, mis põhjustab ka laine leviku kiiruse hüppelist muutust.; (50-200, 410, 660km) 26. Kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad Maa siseehituses, nende füüsikaline sisu ja milliseid sfääre eraldavad? Kõrgemat järku sesimilised katkestuspinnad jaotavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks
See kuulub sekundaarsete tekstuuride hulka. Kivim on massiivse tekstuuriga, kui kihilisus ja osakeste orienteeritus puudub. Sagedamini esineb seda peeneteralistes (mergel, aleuroliit) või biokeemilistes (kriit) setendites. (1) Eraldi vaadeldakse kihipinna tekstuure. Katkestuspinnad kujunevad settimise katkemise ajal ja peegeldavad katkestuse vältel toimunud sündmusi. Kihipinnal saab eraldada veel lainetuse ja tuule tegevusel kujunenud virgmärke ning kuivalõhesid ja organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad. (1), (8) 5.5. Settekivimite levik Eestis Peamised settekivimid Eestis on lubjakivid (Pilt 3), liivakivid ja savikivimid.
ÜLDMAATEADUS 1. Litosfäär 2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 2 alumine vahevöö välistuum vedel sisetuum tahke 5200 km 2900 km - kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad 3 Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Vanus Noorem. (kuni 200 miljonit aastat) Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana) Paksus Õhem. (3-10 km) Paksem. (20-70 km) Tihedus Koosneb tihedamatest ja Koosneb vähem tihedamatest ja raskematest kivimitest. Tihedus kergematest kivimitest
P-lained põhjustavad läbitava aine lokaalse ruumala perioodilist muutumist. P-lained läbivad nii tahkeid kui vedelaid keskkondi. Ristlained ehk S-lained (S-secundo) on siselained, mille puhul aine osakeste võnkumine keskse asendi suhtes toimub laine levikuga risti. S-lained levivad ainult tahketes keskkondades. S-lained on P-lainetest aeglasemad. Tavaline kiiruste suhe vp/vs= 1.7-1.8. 16. Seismilised katkestuspinnad ja nende füüsikalis-keemiline sisu. Seismilised ktkestuspinnd on seismiliste lainete leviku hüppeliste kiirustemuutuste tasemed (vööndid). Maa sisemuses eristub kolm kõrgemat järku seismilist katkestustaset, mis liigestavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks - maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Need pinnad on: a) 3-70 km sügavusel paiknev Moho (serbia seismoloogi Mohorovicici järgi) piir mis on maakoore ja vahevöö piiriks,
annaabi.ee 
