Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd. Putuktolmlejad on võilill ja arbuus, melon. 3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. katkestunult sulgjas paarissulgjas liitleht kahelisulgjas liitleht paaritusulgjas Sõrmjas liitleht Kolmetine liitleht 4. (2) Mis kude on kobekude? Kus esineb? Kobekude koosneb hajusatest ümmargutest rakkudest ning asub sammaskoe all. Rakkude vahel on suured rakuvaheruumid ja rakkudes on kloroplaste, kuid vähem. Kobekoe rakkude ülesandeks on vee aurumine ehk transpiratsioon ja gaasivahetus. 5. (1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus
170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht
Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht: 1. Esimene leht on terveservaline lihtleht; 2. Järgmised lehed on katkestunult paaritusulgjad. Lehed koosnevad pearootsust ja segmentidest. Lehed on kaetud karvakestega ja nad paiknevad varrel spiraalselt. Tavaliselt on nende asend horisontaalne. Sordiomase tunnusena võivad pearoots ja külgrootsud olla pigmenteerunud. Lehtede jagunemisel kasutatakse kolme astet: 1. Nõrk jagunemine - on olemas üks paar vahesegmente; 2. Keskmine - keskpaikseid vahesegmente on kuni 2 paari,teisi vahesegmente on vähe; 3
ulmaria jalakalehine, sõnast ulmus jalakas. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: soised alad, luhad, jõe-, järve-, oja- ja kraavikaldad, metsaservad, puisniidud, lodumetsad, raiesmikud, vahel massiliselt. Eelisteb niiskeid ja märgi läbivoolulisi viljakaid muldi. Angervaks on kuni 1,5 m kõrge, roomava risoomiga püsik. Vars tihedalt lehistunud, sooniline, alaosa puitub. Lehed suured, 10-25 cm pikad, katkestunult sulgjad, pealt tumerohelised, tipmine leheke teistest suurem ja hõlmine. Õied valged, suurtes õisikutes, mille harud on eri pikkusega. Magus mandlit meenutav lõhn meelitab ligi tolmeldajaid, eriti kärbseid, kes toituvad tolmukatest. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kogukukkur kuni kümne kaheseemnelise osaviljaga, viljad spiraalselt keerdunud. Viljad valmivad augusti lõpul ja septembris; puist- ja vesilevi. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomiga.
annaabi.ee 
