Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus.
Rabarberi keedis lehevartest on kõige paremaks vahendiks lastele esimesel eluaastal kui neil on kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939). Ojamõõl Ojamõõl kasvab kõikjal Eestis. Taim on mitme aastane. Alumised lehed on ojamõõlal katkestunud sulgjaf ning ülemised enamasti kolmelõhesed. Õied on ojamõõlil longus ja ripnevad ning punakaskollase või roosa värviga. Ojamõõl õitseb mais ja juunis. Ravimiks korjatakse juuri sügisel. Ojamõõl sisaldab parkaineid, eeterlikke õlisid, mõruainet, tärklik jne. Taime musti juuri näritakse südamepöörituse vastu, kui süda on pahaks läinud. Samaks otstarbeks saab teha ka teed. Teed kasutatakse ka veel jooksjahaiguse, närvihaiguste, palaviku ning maohaiguste vastu.
Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia · Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone · Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) koosneb mitmest osaareaalist · Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi · Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt levikuareaal
Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist – kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) – koosneb mitmest osaareaalist Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik – levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt – levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%)
vasaku kalda Tournelle'i tornist Nesle'i tornini, milledele tänapäevases Pariisis vastavad Viinaturg ja Rahapada. Selle müür tungis kaunis laia kaarena väljale, kuhu Julianus oma termid oli ehitanud.* Siin asus ka Sainte-Geneviève'i mägi. Selle kaare kõige kaugemaks punktiks oli Paavsti värav, mis asus ligikaudu seal, kus praegu on Panteon. Uuslinn, kõige suurem osa Pariisist, asus paremal kaldal. Ta murdunud või õigemini mitmest kohast katkestunud kaldapealne kulges piki Seine'i jõge Billy tornist Bois' tornini, see on praegusest Moonalaost Tuileries'ni. Neljas kohas, seal, kus Seine linnamüürid läbi lõikas, seisid neli torni, niinimetatud «Pariisi neli torni»: vasakul Tournelle'i ja Nesle'i torn, paremal Billy ja Bois' torn. Uuslinn tungis veelgi kaugemale maa sisse kui ülikoolilinn. Uuslinna müüri kaugemaks tipuks (selle müüri ehitas Charles V) olid Saint-Denis' ja Saint-Martini väravad, mis praegugi asuvad endises kohas
annaabi.ee 
