Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000
Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu
sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanukuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku-ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Taani hindamisraamat Liivimaa vanema riimikroonika Liivimaa noorem riimikroonika Katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Wanradti ja Koelli katekismus, milles seisab kõrvuti saksa ja eesti keelne tekst. Katkekismus oli lühike usuõpik. Esitas kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Martin Lutheri väike katekismuse järgi on kujunenud eesti rahva eetilised tõekspidamised. Baltisaksa kirjanikud(keele arendajad) Georg Müller oli abipastor, kes kirjutas eesti keelseid jutlusi. Tema koostatud on 39 jutlust. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed
Kirjaviisi muutustest lähtudes saab perioodi kuni 17.saj lõpuni nimetada ebaühtlase saksa-eesti kirjakeele ajaks, aga perioodi Hornungist 19.saj alguseni parandatud kirjakeele ajaks. Periodiseerimisel saab aluseks võtta ka algselt rahvakeele baasil arenenud eri kirjakeeled Põ- ja Lõ-Eesti murrete alal ja hilisem ühine kirjakeel, mis kaasnes rahvuse kujunemisega 19.saj II poolel. H. Laanekase periodiseering 1) 13.-16.saj Säilinud on 1 raamatu katked (Wandradti-Koelli katkekismus 1535), ehkki teateid on ~10 trükise kohta. Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj. Algusest peale kujunesid Eestis paralleelselt 2 kirjakeelt: Põhja-Eestis tallinna ja Lõuna-Eestis tartu kirjakeel. Vanima perioodi tallinakeelsed tekstid on peamiselt alamsaksa kirjaviisis, kus leidub nii lääne- kui ka idapoolsete murrakute sugemeid
Sisaldab eesti keelseid sõnu, nimesid, väljendeid Läti Henriku kroonika oli esimene kirjalik mälestusmärk, milles leidus eesti keelseid sõnu. 2. Esimesed eestikeelsed raamatud 16.sajand Trükiti Lübeckis Sisalas eesti-, läti-, ja liivikeelseid tekste Esimene katkendlikult säilinud eesti keelne raamat on ,,Katkekismus" 3. Eesti keelse piibli tähtsus 18.sajand Piibli ilmumisega oli eestlastele avatud tee kultuurrahvaste hulka 4. Estofiilid ja nende tegevuse eesmärk 18.sajand- eesti keelne jutukirjandus Enne seda vaimulik kirjandus Juturaamatute autorid- kohalikud saksa haritlased Eesmärk ,,vaest venda" aidata, kasvatada ja õpetada Kristjan-Jaak Peterson (1801-1822)
annaabi.ee 
