raku membraanist välja ehk lahustades neid. Seega lisaks fikseerimisele alkoholid tekitavad auke plasmamembraanis ehk permeabiliseerivad rakke. b. Kuidas detergendid toimivad? Detergendid kergelt polaarsed molekulid, mis tõmbavad lipiidid plasmamembraanist välja. Alkoholi sarnaselt detergentidel on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. c. Histoloogiliste värvide klassid; mis klassi hematoksüliin kuulub? Mis raku komponentidega see seostub? I. Happelised (seostuvad katioonsete ehk aluseliste raku komponentidega) dye- II. Aluselised (seostuvad anioonsete ehk happeliste raku komponentidega) dye+ Happelised värvivad aluselisi kompolnente (tsütoplasma); aluselised negatiivseid (DNA e tuum). Hematoksüliin kuulub aluseliste värvide hulka, kuid tema struktuur nagu te näete erineb aluseliste värvide üldstruktuurist (nimelt happelisele komponendile seostub just alumiiniumi ioon, mitte molekuli orgaaniline osa). Nagu teooria räägib
1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel? Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv). 3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks? Värvuvad rakud ise ja halvasti sellepärast, et raku negatiivne laeng väheneb H +-ioonidega seostumise tõttu. 4. Missugustes tingimustes värvuvad paremini happelised värvid ja miks? Happelistes tingimustes. Ioniseerudes annavad negatiivse kromogeense osa. Raku negatiivne laeng väheneb H+-ioonide seostumise tõttu. 5. Mille poolest erineb happeliste ja aluseliste värvidega värvimise metoodika?
pesevad hästi. Katioonsed- kasutatakse rohkem happelistes pesu- ja puhastusvahendites, pehmendavad tekstiili, on pesuloputusvahendite koostises, eemaldab staatilist elektrit, vähendab materjali värvi muutust. On ka desinfitseerivate vahendite koostises. Mitteionigeensed- vesilahuses ise ioone ei moodusta, tõstavad teiste ioonide tõhusust. Vahtu ja sadet ei tekita, pesu saab nende toimel puhtaks ka karedas vees. Amfolüüdsed- omavad nii anioonsete kui katioonsete tensiinide omadusi. Pesuleelised- tensiinide ja seepide pesemisvõime on sõltuv pesulahuse pH- st. Nende amil muudetakse pesulahuse pH tase selliseks, mille tulemusena paraned tensiinide puhastamise võime. Optilised säraained- on kiududesse jäävad värvained, mis muudavad päikse ultraviolettkiirguse silmale nähtavaks ja lisavad valgendusmõju ja muudavad värvid kirkamaks. Mõjutavad väljanägemist ultraviolettkiirguse arvelt.
Amino- ja karboksüülrühma tõttu on aminohapped vesilahustes bipolaarse ioonina Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk -hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk -alus). Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. (need on laenguga, st molekulid on bipolaarsed ioonid) Isoeletriline punkt - pH väärtus, mille juures ta on elektriliselt neutraalne, s.t. anioonsed ja katioonsete laengud on võrdsed. pI juures aminohape elektriväljas ei liigu. Aminohapped on optiliselt aktiivsed polariseeritud valguse tasapinna pööramine. Molekulid on asümmeetrilised. Omavad (k)hiraalset tsentrit, v.a glütsiin (Gly). L- ja D-isomeersus. Lahustuvad polaarsetes lahustites (vees, etanoolis), ei lahustu apolaarsetes lahustites (benseen jt).Kõrge sulamistemperatuur kristallstruktuuri lõhkumiseks. Klassifikatsioon: * Proteinogeensed aminohapped valkude ehitusüksused
annaabi.ee 
